Tuli oli keskaegse peo lahutamatu osa ({{commentsTotal}})

Keskajal lasti spetsiaalselt pidudeks valmistada hulgaliselt nii vahast ja rasvast küünlaid kui ka tõrvikuid.
Keskajal lasti spetsiaalselt pidudeks valmistada hulgaliselt nii vahast ja rasvast küünlaid kui ka tõrvikuid. Autor/allikas: Phidauex/Wikimedia Commons

Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo kirjutab mai-juuni Horisondis tule rollist keskaegses Eestis. Lisaks sellele, et tuli oli ohtlik hävitaja ja põletamine kardetud karistusviis, oli tulel tähtis koht ka keskaja pidustustel.

Heledalt valgustatud ruum oli luksus, seepärast peeti oluliseks, et peopaik oleks võimalikult hästi ja eredalt valgustatud. Tavaliselt lasti spetsiaalselt peo puhuks valmistada hulgaliselt vahast ja rasvast küünlaid ja tõrvikuid. Sellega tule kasutamine pidustustel aga

kaugeltki ei piirdunud. 1522. aastal valisid Tallinna mustpead neli meest – Hynryck Vresselle, Hans Mueteri, Dydryckk Ladthusseni ja Andrewes Warnekeni – enda hulgast vastutusrikkasse ametisse. Nimelt pidid nad vastlajootudel üles astuma tõrvikutantsijatena.

Tõrvikutega ja trummidega tantsiti peaasjalikult mööda tänavaid raeplatsile välja. Vastlate ajal linnas tõrvikutega tantsimise komme jõudis Liivimaale Saksamaalt, kus mõnel pool kandsid tantsijad ka maske.

Tallinna mustpead ei piirdunud aga tõrvikutega, vaid andsid kroonik Balthasar Russowi sõnul veelgi suurejoonelisema vaatemängu, lausa koos tulevärgiga:

Ja pärast kaubasellide jootude lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas.

Siis võtsid sellid teineteisel kätest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule, kusjuures ka tulevärgimeestel suuremaks toreduseks rakette tuli õhku lasta.

Suurtel kiriku- ja rahvapidudel tavatseti üle maa süüdata lõkkeid, millest samuti kirjutab kroonik Balthasar Russow:

Sest kolmel ööl, püha Johannese, Peetruse ja Pauluse ning Maarja mäkkemineku ööl, ei nähtud linnades, alevites, mõisates ja külades, ilma erandita, muud kui lausa rõõmutulesid tervel maal, kusjuures ka ülilõbusasti tantsiti, lauldi ja kareldi, ja suurte torupillide mängimisega ei oldud kitsi...

Omapärase tunnistuse sellest, kuidas tulega seotud vaatemänge üha rohkem imetleti ja hinnati, leiab Rootsi riigiarhiivist. Seal on tallel üks pisut asjaarmastajalik maal Narvas 1649. aastal Vestfaali rahu sõlmimise auks korraldatud suurejoonelisest ilutulestikust – see on ilmekas näide, et tõeliselt suuri ja olulisi sündmusi saab ainult tulevärgiga vääriliselt tähistada.

Toimetaja: Marju Himma



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: