Kristjan Port: mõistlik on väljendada palavat armastust Google'i vastu ({{commentsTotal}})

Google.
Google. Autor/allikas: Giuseppe Cacace/AFP/Scanpix

Jumalolevuselt eeldatakse kõige nägemist, kõige teadmist ja kõiksuguseid võimeid maalastes kuulekuse esilekutsumiseks. Kõikse valitsejat pole nähtud, aga leidub neid kes väidavad, et on tema armu tunda saanud. Google’t on enamus näinud ja kogeda saanud, aga keegi pole veel tajunud selle mõju ekraanist kaugemal asuvas maailmas. Tõenäoliselt olukord muutub. Järelikult on kasvamas konflikt kõigevägevama tiitli üle.

Futurismi blogis vaagib Roey Tzezana küsimust milline on Google aastal 2030? Vastuse leiab arutelu pealkirjast mis ennustab, et selleks ajaks elame maailmas mida juhibki Google.

Firma pole enam ammu info otsija, vaid nagu Larry Page määratles oma ettevõtte sisu, on nad tegelikult tehisintellekti ehitajad.

Ettevõtteid on erinevaid. Ja kui erinevad ettevõtted teevad nimeliselt sama asja, siis tulemused on ikkagi erinevad. Näiteks võib mõni idufirma luua tehislikku mõistust mis suudab piltidelt inimesi ära tunda. Muud sellest ei sünni ja sellega firma roll piirdubki.

Aga kui mastaapse haardega ja juba täna argise teadvusega põimunud Google teeb tehisintellekti, sünnib tõenäoliselt midagi suurt. Näiteks maailma aju. Selline aju mis näeb kõiki, teab kõike ja mille võim ulatub maalaste elu suunama.

Kindlasti suunab ta isejuhtivaid sõidukeid. Tõenäoliselt ohjab mõtteid inforuumist leiduvate andmetega. Arvatavalt on kodude elektriseadmete juhtimine automatiseeritud ja maailmaga ühendatud läbi mõne Google teenuse. Osaliselt on see juba täna olemas.

Tulevikus lisandub võimalusi kui näiteks kodu kaupleb ühisel elektrienergiaturul hetkel soodsamat elektritariifi või ajastab seadmete koormuseid vastavalt optimaalsele kulule ja kasutusrežiimile. Viimase puhul arvestab süsteem sellega kes kus parajasti asub.

Mis on samuti juba olemas ja teostada lihtsamast lihtsam taskus kantava nutiseadme abil. Tulevikus küllap polegi aparaat taskus vaid kusagil pea läheduses ja vaatab samal ajal koos omanikuga maailma ning registreerib kõike mida näeb.

Tõenäoliselt hoolitseb iga kodaniku eest personaalne assistent. Seda on rohkem võimalik kuulda ja tajuda kui käega katsuda. Taoliselt rohkem või vähem täna eksisteerivast ammutatu najal tulevikku konstrueerides võib detailides eksida, aga põhimõtteline suund peaks olema klaar.

Maailma ühendatus kasvab iga aastaga ja sellest leidub seadmeid, sensoreid, teenuseid ja palju muud mille toimimine eeldab omavahelist ühendatust ja mida siis ühendatus vajab omakorda püsimiseks ning arenguks.

Taolise süsteemi juhtimises osalejad ei sünni üleöö. Tegemist poleks ka lihtsa omavahelise andmevahetuse korraldamisega mida pakub tänane internet. Vaja on andmete töötlejat.

Järelikult peaks taolise süsteemi haldamiseks täna juba mõni kandidaat teada olema. Ning sellel kandidaadil peaks olema suurte andmete haldamise ning analüüsi suutlikkus koos kavaga seda edasi arendada. Seetõttu võibki rääkida esmajoones Google’st kui maailma ajust.

Aga miks ei sünni teisi ajusid? Selles mängib rolli nn Ühe Võitja Efekt.

Sama nähtus esineb juba mitmes infohaldamisega seotud tegevusalas. Suhtlusvõrgustike turgu valitseb Facebook 1,8 miljardi kasutajaga. Suuruselt järgmisel Twitteril on kuus korda vähem, ehk natukene üle 300 miljoni kasutaja.

Google’i käes on kaks kolmandikku sellest mida ta täna teeb, ülejäänud jagavad kolmandikku.
Probleem ilmneb kui peaksid tahtma minna kellegi teise juurde. Proovi näiteks loobuda Google’st või Facebookist mõne teise teenuse kasuks. Sa lihtsalt ei taha.

Tulevikus on kasulik tarbida sama firma autosõitu, isiklikku assistenti ja muid sujuvalt ning odavalt seotud teenuseid. Tasahilju muutub alternatiivide otsimine üha raskemaks ning maailm googlestub.

Seejuures puudub ettevõttel kohustus kõiki teenindada. Samas on kõigil mõistlik seda teha. Ning mitte mõistlikke teenindamisest võib Google keelduda.

Sisuliselt tähendaks see digitaalset surma. Järelikult on mõistlik juba täna väljendada armastust Google vastu. Sest Google ju näeb ja teab kõiki ning peab kõik meeles.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.