Vaataja küsib: kas suurem mari on parem? ({{commentsTotal}})

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

„See on naljakas küsimus, sest marjad on igal juhul, kas nad on suured või väikesed, on head ja kasulikud meie organismile,“ ütles Anne Luik.

Viljadest, olgu need maasikad või tomatid, saame vitamiine ja suhkruid. Neid on üldiselt nii suurtes kui väikestes enam-vähem sama palju. „Aga kus on tulnud erinevusi välja, on just antioksüdatiivsetes ühendites, mis on siis fenoolsed ühendid ja antotsüaniinid, ja selles osas on tulnud erinevuse välja mitmetel marjadel, ja ka tomatil ning õunal,“ märkis Luik.

Need aga kõik sõltuvad veel väga paljudest teguritest, näiteks sordist ja kasvutingimustest.

„Ei saa päriselt öelda, et suuremad oleksid halvemad kui väiksemad, sest alati me ostame ja valime tavaliselt suuremaid ja ilusamaid. See tundub, et ta on kindlasti maitsvam.“

Tomatitega on aga nii, et näiteks just kirsstomatid on antioksüdatiivsuse seisukohalt paremad kui tavalise suurusega tomatid. „Sest seal ilmselt ongi ka see, et vilja suurus ja siis need teatavate ühendite suurus, need on omavahel kuidagi niimoodi korrelatsioonis.“

Seetõttu soovitab Anne Luik oma koduaeda panna kasvama ka mõned kirsstomatitaimed, sest seal on antioksüdatiivseid ühendeid natuke rohkem.

Kindlasti huvitab lugejaid aga see, kas turult maasikaid ostes on vahet, kas eelistada Eesti väiksemat maasikat suuremale Poola või Leedu marjale?

Anne Luige sõnul tasub igal juhul eelistada kohalikku ja sellest just mahemarja, kuna mida kaugemalt mari tuleb, seda enam leiavad teadlased sellest lisaaineid, mida ei ole tervislik sisse süüa. Mahepõllumajanduse mari võib olla küll väiksem ning mitte nii isuäratava välimusega, kuid seevastu ei ole selles taime- ja putukamürkide ega säilitusainete jääke.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.Süüria konflikt on ajanud liikvele miljonid inimesed.
Lähis-Ida ähvardab vaimsete häirete epideemia

Sõda austab haruharva lahinguvälja piire. Käsikäes Lähis-Idas otsese sõjategevuse tõttu hukkunute arvuga on kasvanud hüppeliselt enesetappude hulk ning välditavate krooniliste haiguste ja vaimsete häirete esinemissagedus, näitab uus raport. "Kadunud sugupõlvest" on saamas sada aastat pärast esimese maailmasõja lõppu taas paratamatu reaalsus.

Päikese tuum pöörleb ühe korra nädalas

Päikese tuum teeb ühe täispöörde umbes ühe nädalaga. Nii nagu maakera ja teised taevakehad, pöörleb ka Päike ümber oma kujuteldava telje. Kuid kui taevakeha pole läbini tahke, nii nagu Päike seda polegi, siis tihtilugu pöörlevad eri kihid eri sügavusel eri kiirusel.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.Imiuss, kes kuulub Trichobilharzia perekonda. Noolega näidatud kohas on iminapp, millega parasiit end peremehe organismi külge kinnitab.
Teadlased leidsid Viljandi järvest suplejaid kimbutava imiussi vastsed

Eesti maaülikooli teadlased leidsid Viljandi järvest imiussi vastsed, kes võivad suplejatele tekitada sügelustunnet või punetust. Kuigi varem on seal taoliste sümptomite tekitajateks peetud sinivetikaid, võib viimastele proovidele tuginedes öelda, et põhjuseks on pigem parasiitide suur osakaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.