Vaataja küsib: kas suurem mari on parem? ({{commentsTotal}})

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.

„See on naljakas küsimus, sest marjad on igal juhul, kas nad on suured või väikesed, on head ja kasulikud meie organismile,“ ütles Anne Luik.

Viljadest, olgu need maasikad või tomatid, saame vitamiine ja suhkruid. Neid on üldiselt nii suurtes kui väikestes enam-vähem sama palju. „Aga kus on tulnud erinevusi välja, on just antioksüdatiivsetes ühendites, mis on siis fenoolsed ühendid ja antotsüaniinid, ja selles osas on tulnud erinevuse välja mitmetel marjadel, ja ka tomatil ning õunal,“ märkis Luik.

Need aga kõik sõltuvad veel väga paljudest teguritest, näiteks sordist ja kasvutingimustest.

„Ei saa päriselt öelda, et suuremad oleksid halvemad kui väiksemad, sest alati me ostame ja valime tavaliselt suuremaid ja ilusamaid. See tundub, et ta on kindlasti maitsvam.“

Tomatitega on aga nii, et näiteks just kirsstomatid on antioksüdatiivsuse seisukohalt paremad kui tavalise suurusega tomatid. „Sest seal ilmselt ongi ka see, et vilja suurus ja siis need teatavate ühendite suurus, need on omavahel kuidagi niimoodi korrelatsioonis.“

Seetõttu soovitab Anne Luik oma koduaeda panna kasvama ka mõned kirsstomatitaimed, sest seal on antioksüdatiivseid ühendeid natuke rohkem.

Kindlasti huvitab lugejaid aga see, kas turult maasikaid ostes on vahet, kas eelistada Eesti väiksemat maasikat suuremale Poola või Leedu marjale?

Anne Luige sõnul tasub igal juhul eelistada kohalikku ja sellest just mahemarja, kuna mida kaugemalt mari tuleb, seda enam leiavad teadlased sellest lisaaineid, mida ei ole tervislik sisse süüa. Mahepõllumajanduse mari võib olla küll väiksem ning mitte nii isuäratava välimusega, kuid seevastu ei ole selles taime- ja putukamürkide ega säilitusainete jääke.



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Väiksemad planeedid jagunevad kahte selgesse rühma

Alles see oli, kui teadlased ei teadnud väljaspoolt meie Päikesesüsteemi ühtegi planeeti, kuid nüüd on nn eksoplaneete hakatud avastama suurel kiirusel ja hulgakaupa. NASA kosmoseteleskoobi Kepler abiga on nüüd äsja üles leitud ja teatavaks tehtud ühekorraga lausa 219 uut planeedikandidaati.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.