Port: kas sotsiaalmeedia peaks olema riiklikult kontrollitav teenus? ({{commentsTotal}})

Facebooki ja Twitteri logod.
Facebooki ja Twitteri logod. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Suitsupakil olev suurte tähtedega kiri hoiatab, et selle toote kasutamine võib kahjustada tervist. Esimesed tubakatoodete ohu teated ilmusid sigaretipakile umbes 40 aastat tagasi. Aastatega sõnumite intensiivsus kasvas ja 2001 aastal võttis Kanada esimene kasutusele suitsetamisest hurjutava koleda pildi kopsuvähist või muust tervisekahjustusest.

Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni artikkel 11 nõuab, et tubakatoote pakendi pinnast vähemalt 30% ja soovitavalt 50% oleks kaetud nähtavate hoiatustega. Osaliselt tänu taolistele meetmetele on suitsetamine hakanud mõnes riigis tasahilju taanduma.

Näiteks Euroopas hinnatakse, et paarikümne aastaga vähenes suitsetajate arv neljandiku võrra. Samal ajal lisandu Aafrikas poole võrra uusi suitsetajaid juurde. Maailmas hinnatakse suitsetajate arvuks 1,1 miljardit inimest ja hoiatuste kiuste kadetakse selle arvu suurenemist 1,6 miljardile.

Tubakateemaline sissejuhatus raamib värskeid tähelepanekuid seoses ühe teise, pea paari miljardi kasutajaga populaarse tegevuse temaatikat. Sarnaste kasutajanumbrite kõrval leiab ühiseid jooni kavadest sätestada sellegi nähtuse kasutajate jaoks tervisekahjustusest hoiatavaid silte. Põhjenduse esialgse argumentatsiooni pani kokku Ühendkuningriigi Kuningliku Seltsi rahvatervise toimkond.

Fookuses on suhteid, enesemääratlust, eneseväljendust ja maailmast arusaamist kujundav keskkond, ehk sotsiaalmeedia. Selle kasutamist seostatakse vaimse tervise kahjustamise riskidega nagu ängistus, depressioon ja magamatus.

Värskeimas 14 kuni 24 aastaste briti noorte seas läbiviidud küsitluses uuriti 14 erinevat heaolu ja tervisega seotud elu tahu seotust viie populaarseima sotsiaalse meedia platvormi kasutamisega.

Olgu etteruttavalt tõdetud, et neist vaid ühe puhul ületasid positiivsed tähelepanekud negatiivseid. Seega on põhjust hea ja halva teemal vähemalt tõsisele arutelule. Kuna nimetatud vanuserühmast hinnatakse sotsiaalmeedia kasutajateks 91%, täitub muuhulgas üks kriteerium neljast mida käsitletakse sisendina riiklikku reguleerimist vajavate nähtuste puhul. Selleks on kättesaadavus.

Ülejäänud kriteeriumitena käsitletakse nähtusest tulenevat kontrolli kahjustamist, ehk kas see põhjustab sõltuvust. Teadupärast omistatakse sotsiaalmeediale sigarettidest ja alkoholist suuremat sõltuvuse toimet. Lisaks peab nähtus põhjustama terviseriski. Ning viimaseks tingimuseks on kaasmõju neile kes seda ei kasuta.

Suitsetamine täidab kõik need kriteeriumid. Suitsetamine kahjustab ka neid kes ei suitseta, seda läbi passiivse suitsetamise, aga veelgi enam läbi sotsiaalse kulu kui üheskoos makstakse raviga seotud kulutusi.

Kuningliku Seltsi rahvatervise toimkonna uuring tõi antud kontekstis välja sotsiaalmeedia tervist kahjustava aspekti. Tegemist ei ole lõpliku tõega, aga analoogset infot lisandub üha rohkem juurde.

Uuringus osutus vastavalt noorte enda andmetele kõige suurema summaarse negatiivse efektiga sotsiaalmeedia teenuseks pildiinfot vahendav Instagram. Selle kasutamise tulemusel esines kõige enam ängistust, depressiooni, üksildust, unetust ja hirmu jääda maha olulisest infost.

Negatiivse osas teisele kohale paigutus Snapchat, milles kõige negatiivsemaks oli hirm infost ilm jääda ja kiusamine. Kolmandaks halvima efektiga vaimsele tervisele oli Facebook mis ei lase magada ja aitab kaasa küberkiusamisele. Samas hinnati Facebooki positiivse poole pealt kogukonna kujundamise ja emotsionaalse toe vahendamise tõttu. Paraku summaarselt ei trumbanud positiivne üles negatiivset. Samal põhjusel võib tervikuna pidada tervist ohustava mõjuga teenuseks ka Twitterit.

Sarnaselt eelmisele röövib Twitteri ööune ja see toimib ka kiusamise platvormina.

Ainukese summaarselt positiivse sotsiaalmeedia keskkonnana väljus küsitlusest Youtube. Tihti uneaja arvelt toimuva klippide vaatamise negatiivse trumpasid positiivsed hinnangud kogukonna, teadlikkuse ja eneseväljenduse osas.

Võttes arvesse sotsiaalmeedia kättesaadavust, selle sõltuvust põhjustavat ja tervist ohustavat mõju ja kaudseid probleeme neile kes seda ei kasuta, siis ei tohiks üllatuda ekspertide esialgsest ideest kohustada teenuse pakkujaid näitama ekraanil ähvardavast terviseriskist hoiatavaid teateid.

Võib-olla ei saa see kunagi teoks, aga enese säästmise nimel võiks ju ette kujutada avaekraani vaimuhaigla osakonnast või suitsiidi juhtumist.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.