Kalad aitavad korallivetikatel fotosünteesida ({{commentsTotal}})

Looduses on kõik kõigega seotud. Teadlased on avastanud, et Punase mere korallide vahel elutsev kala aitab korallide sees elutsevatel vetikatel fotosünteesida.

Oli juba teada, et korallahven Dascyllus marginatus elab sümbioosis ehk vastastikku kasulikus suhtes koralliga Stylophora pistillata.

Kalakesed leiavad koralli harude vahel pelgupaiga vaenlaste eest, suhtlemispaiga liigikaaslastega ja ka mõnusa koha marja kudemiseks, samas puhastavad nad koralli pinda setetest, kuid ka väetavad koralle oma väljaheidetega.

Nüüd aga selgub, et sümbioos on sellest veel tihedamgi. Nur Garcia-Herrera Saksamaal asuvast Alfred Wegeneri Instituudist ja ta kolleegid kasvatasid koralle akvaariumis koos kaladega ja ilma kaladeta ning mõõtsid korallis elavate vetikate fotosünteesi kiirust.

Tuli välja, et päevasel ajal oli fotosüntees kaladega akvaariumis kiirem kui kaladeta akvaariumis. Põhjus võib olla selles, et kalad ajasid uimi liigutades hapnikurikka vee koralli kudedest ära, tehes nii sellele fotosünteesi saadusele jälle niiöelda ruumi.

Garcia-Herrera ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Experimental Biology, et kalade olemasolu tõstis fotosünteesi tempot 22 protsenti.

Looduses avaldub nähtus tõenäoliselt tagasihoidlikumalt, sest seal veedavad korallahvenad korallide vahel vähem aega kui akvaariumis. Aga teadlaste hinnangul võivad korallahvenad ka looduses tõsta korallivetikate fotosünteesitempot ikkagi kuni kuus protsenti.

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: