Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda ({{commentsTotal}})

Uberi tegevjuht Travis Kalanick.
Uberi tegevjuht Travis Kalanick. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?

Esimene näide on seotud tehisintellektiga. Või vähemalt masinale antud ülesandega. Seoses tehnoloogilise võimekuse kasvuga räägitakse üha valjemalt moraalse raamistiku vajadusest millega arengut suunata ning ohte ja kriise minimeerida. Uberi autosõidu teenuses osalevates autojuhtides hakkas tärkama kahtlus, et osa reisija teenindamise tasust jääb neil saamata.

Sõiduteenuse vahendaja leiab autojuhile kliendi. Tasumine toimub varem kokkulepitud meetodil kas kasutaja konto kaudu või sularahas autojuhile. Hinna määrab hetke turuolukord. Kiiremal ajal makstakse rohkem, vähema sõidu huvi ajal ja suundades on tasu väiksem.

Autojuhtidel ja mõnedel Uberi teenuse vaatlejatel tekkis kahtlus, et teenust vahendava tehnoloogia tarnija küsib aeg-ajalt klientidelt rohkem raha kui see mida autojuhiga jagatakse. Selle koha peal oleks sobilik sõidukijuhtidele haneks tegemise pärast kaasa tunda.

Seda tunnet jagub lühikeseks ajaks, sest kohe tabab klienti tema huve kahjustav asjade seis.

Uber’i halvast käitumisest on varem räägitud näiteks seoses teatud tupi klientidega kellele jäeti mulje nagu poleks hetkel autosid saadaval.

Tegelik põhjus oli hoopiski kliendi taustas. Juhul kui kliendi telefon asub keset tööpäeva linnavalituses, või mõnes muus taksonduse kontrolliga seotud asutuses ja tema marsruut kõneleb samuti ettevõtmisele ohtu kajastava ametniku staatusest, siis näidati talle süsteemi ontlikumat palet.

Telefonis asuva rakendusena suudab Uber profileerida kliente väga erinevatesse kategooriatesse. Muuhulgas ka nendesse kellele on rohkem raha ja kellel on teatud kellaajal või marsruudil kiire.

Sisuliselt toidab Uber omale loodud tehisintellektile massiliselt andmeid eesmärgiga lasta masinal välja nuputada kõige kõrgem hind mida antud klient võiks antud olukorras reisi eest maksta. Seetõttu autojuhid ei teagi mida keegi sama sõidu eest Uber’ile maksab. Ja nad kahtlustavad, et jäävad kliendi mõistusest välja õngitsetud tasu osast ilma.

Siit siis küsimus kas on õige kui tehisintellekt õpib inimest paremini tundma kui ta ise, selle nimel, et tema käest kõrgemat hinda küsida? Kusjuures inimene on tõenäoliselt sellise hinnaga nõus. Juhul kui ta ei tea kuidas see talle määrati.

Teine lugu on seotud perenõustajate käsiraamatutest tõenäoliselt puuduva näidisjuhtumi kehastaja Steve Jobsiga. Apple’ga seotud tuntuima isiku pereelu ei sobi õpikutesse, sest värske isa hülgas oma tütre. Alles pärast kohtuprotsessi ja DNA analüüsi nõustus ta isa staatusega, aga mitte isaks olemisega.

Jobs hülgas pere ja tema rolliks lapse kasvatamises jäi kohtu poolt määratud 385 dollari suurune alimentide makse. Hiljem, olles miljonär, tõstis ta tasu 115 dollari võrra.

Üheks Jobsi suureks eesmärgiks oli Apple'i uus peakorter. Tal oli sellega seoses mitmeid nägemusi ja ideid, millega äsja valminud maja puhul arvestati.

Pelgalt projekti hinnaks kujunes 500 miljonit dollarit ja maja lõplikuks hinnaks kujunes on 5 miljardit dollarit.

Summad on suured, aga Apple’il on kassas umbes 50 korda rohkem vaba raha. 12 000 töötaja jaoks loodud hoone pindala on 260 000m2. Sellest leidub arvukalt erinevaid teenuseid, toitlustusvõimalusi ning rohealasid. Töötajate vaimse suutlikkuse ning värskuse jaoks on kehalise treeningu seadmete all umbes 9600m2.

Kõikvõimalikest teenustest puudub silmapaistvalt üks – lastehoid. Põhjuseid sellele võib olla kaks. Steve Jobs ei näinud sellele vajadust.

Mis on mõistetav tema enda elukogemuse valguses. Teise põhjusena pakutakse sõnumit, et tegemist on ööpäevaringse tööga ja lapsed

Töötajatele on loodud kõik võimalused, va lastehoid. Töö on peamine ning kaasaegne töö on peamine kogu ärkvel oldud aja jooksul. Palka makstakse hästi. Sellesse pilti ei mahu teisi prioriteete karjuvate, haigeks jäävate ja nunnude laste näol.

Apple paneb proovile valiku ideaalse töö ja laste vahel. Ning Uber pakub hea palga saajatele kallimat küüti kui teistele ilma, et nad pahandada oskaksid. Siit siis küsimus, kas jätkata vana viisi või alluda uutele valikutele?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Marju Himma



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.