Tehisintellekt tunneb inimest paremini kui ta ise, et küsida kõrgemat hinda
Öeldakse, et ajalugu kordab ennast. Kui nii, siis peaks järgmistele dilemmadele leidma ajaloost lahendused. Kui neid sealt ei leidu, kas tegemist on jätkusuutliku arenguga? Kristjan Port arutleb selle üle, kas tehisintellekt tunneb inimest paremini kui inimene ise selleks, et küsida nõnda kõrgemat hinda?
Esimene näide on seotud tehisintellektiga. Või vähemalt masinale antud ülesandega. Seoses tehnoloogilise võimekuse kasvuga räägitakse üha valjemalt moraalse raamistiku vajadusest millega arengut suunata ning ohte ja kriise minimeerida. Uberi autosõidu teenuses osalevates autojuhtides hakkas tärkama kahtlus, et osa reisija teenindamise tasust jääb neil saamata.
Sõiduteenuse vahendaja leiab autojuhile kliendi. Tasumine toimub varem kokkulepitud meetodil kas kasutaja konto kaudu või sularahas autojuhile. Hinna määrab hetke turuolukord. Kiiremal ajal makstakse rohkem, vähema sõidu huvi ajal ja suundades on tasu väiksem.
Autojuhtidel ja mõnedel Uberi teenuse vaatlejatel tekkis kahtlus, et teenust vahendava tehnoloogia tarnija küsib aeg-ajalt klientidelt rohkem raha kui see mida autojuhiga jagatakse. Selle koha peal oleks sobilik sõidukijuhtidele haneks tegemise pärast kaasa tunda.
Seda tunnet jagub lühikeseks ajaks, sest kohe tabab klienti tema huve kahjustav asjade seis.
Uber’i halvast käitumisest on varem räägitud näiteks seoses teatud tupi klientidega kellele jäeti mulje nagu poleks hetkel autosid saadaval.
Tegelik põhjus oli hoopiski kliendi taustas. Juhul kui kliendi telefon asub keset tööpäeva linnavalituses, või mõnes muus taksonduse kontrolliga seotud asutuses ja tema marsruut kõneleb samuti ettevõtmisele ohtu kajastava ametniku staatusest, siis näidati talle süsteemi ontlikumat palet.
Telefonis asuva rakendusena suudab Uber profileerida kliente väga erinevatesse kategooriatesse. Muuhulgas ka nendesse kellele on rohkem raha ja kellel on teatud kellaajal või marsruudil kiire.
Sisuliselt toidab Uber omale loodud tehisintellektile massiliselt andmeid eesmärgiga lasta masinal välja nuputada kõige kõrgem hind mida antud klient võiks antud olukorras reisi eest maksta. Seetõttu autojuhid ei teagi mida keegi sama sõidu eest Uber’ile maksab. Ja nad kahtlustavad, et jäävad kliendi mõistusest välja õngitsetud tasu osast ilma.
Siit siis küsimus kas on õige kui tehisintellekt õpib inimest paremini tundma kui ta ise, selle nimel, et tema käest kõrgemat hinda küsida? Kusjuures inimene on tõenäoliselt sellise hinnaga nõus. Juhul kui ta ei tea kuidas see talle määrati.
Teine lugu on seotud perenõustajate käsiraamatutest tõenäoliselt puuduva näidisjuhtumi kehastaja Steve Jobsiga. Apple’ga seotud tuntuima isiku pereelu ei sobi õpikutesse, sest värske isa hülgas oma tütre. Alles pärast kohtuprotsessi ja DNA analüüsi nõustus ta isa staatusega, aga mitte isaks olemisega.
Jobs hülgas pere ja tema rolliks lapse kasvatamises jäi kohtu poolt määratud 385 dollari suurune alimentide makse. Hiljem, olles miljonär, tõstis ta tasu 115 dollari võrra.
Üheks Jobsi suureks eesmärgiks oli Apple'i uus peakorter. Tal oli sellega seoses mitmeid nägemusi ja ideid, millega äsja valminud maja puhul arvestati.
Pelgalt projekti hinnaks kujunes 500 miljonit dollarit ja maja lõplikuks hinnaks kujunes on 5 miljardit dollarit.
Summad on suured, aga Apple’il on kassas umbes 50 korda rohkem vaba raha. 12 000 töötaja jaoks loodud hoone pindala on 260 000m2. Sellest leidub arvukalt erinevaid teenuseid, toitlustusvõimalusi ning rohealasid. Töötajate vaimse suutlikkuse ning värskuse jaoks on kehalise treeningu seadmete all umbes 9600m2.
Kõikvõimalikest teenustest puudub silmapaistvalt üks – lastehoid. Põhjuseid sellele võib olla kaks. Steve Jobs ei näinud sellele vajadust.
Mis on mõistetav tema enda elukogemuse valguses. Teise põhjusena pakutakse sõnumit, et tegemist on ööpäevaringse tööga ja lapsed
Töötajatele on loodud kõik võimalused, va lastehoid. Töö on peamine ning kaasaegne töö on peamine kogu ärkvel oldud aja jooksul. Palka makstakse hästi. Sellesse pilti ei mahu teisi prioriteete karjuvate, haigeks jäävate ja nunnude laste näol.
Apple paneb proovile valiku ideaalse töö ja laste vahel. Ning Uber pakub hea palga saajatele kallimat küüti kui teistele ilma, et nad pahandada oskaksid. Siit siis küsimus, kas jätkata vana viisi või alluda uutele valikutele?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Marju Himma