Tartu ülikool korraldas esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi ({{commentsTotal}})

Tartu ülikoolis toimus pühapäeval esimene Euroopa füüsikaolümpiaad, millest võttis osa ligi 90 õpilast enam kui 20 riigist. Tartu ülikooli teaduskooli direktori Mihkel Kree sõnul läheneb olümpiaad füüsikale loomingulisemalt, kui ollakse olümpiaadidel seni harjutud, loomingulisem mõtlemine füüsikas on tema sõnul ka uue võistluse eesmärk.

Pühapäeva hommikul Tartu ülikooli Physicumis alanud olümpiaadi eksperimentaalsete ülesannete raskuspunkt oli leida töötavad lahendusskeemid, mitte lahenduste rakendamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Rahvusvahelisel olümpiaadil on ülesanded väga pika tekstiga nagu ülikooli eksamid, aja peale, kes on kiirem lahendama. Meil seevastu on ülesanded väga lühikese tekstiga ja lahendamine nõuab suurt nutikust ja loovust. Me otsime eelkõige loovaid õpilasi siin välja," selgitas Kree.

Võistlejate jaoks oli ka keerulisi ülesandeid. "Loomulikult võistlus, kus oli väga palju juhtmeid, aga väga vähe ruumi. Oli väga keeruline juhtmeid mitte vahetada, sest kui teha vigu, võinuks LED-valgusallikas katki minna ja ma arvan, et see ei oleks mu tulemustele hästi mõjunud," kirjeldas Saksamaalt tulnud võistleja Maurice.

"Ma arvan, et kõige raskem oli täna aru saada, mida me peame tegema ja enda viisi leidmine ülesannete lahendamiseks," ütles samuti Saksamaalt pärit võistleja Konstantin.

Et eksperimentaalsed ülesanded tundusid võistlejatele keerulised, ülesannete koostajatele üllatus ei ole.

"Me oleme jätnud neile vabad käed, aga tundub, et nad ei ole harjunud oma vabadust piisavalt kasutama. Tegelikult vabadus on neil suurem. Paljud ei julge piisavalt vabalt käituda ja mõned käituvad liiga vabalt ja unustavad mõned põhitõed ära," rääkis ülesannete koostaja Eero Uustalu.

Lisaks 19 Euroopa riigile osaleb Tartus alanud olümpiaadil õpilasi veel neljast külalisriigist Lõuna-Ameerikast ja Aasiast. Esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi teoreetilisi ülesandeid lahendavad võistlejad esmaspäeval.

Toimetaja: Merili Nael



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: