Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon ({{commentsTotal}})

Aedes aegypti.
Aedes aegypti. Autor/allikas: Muhammad Mahdi Karim/Wikimedia Commons

Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Teadlased on üritanud Zika viiruse äkilisele edule selgitust leida juba Ladina-Ameerikas lahvatanud pandeemia algusest saadik. Kuigi haigustekitaja avastati Aafrikas Uganda metsas juba 1947. aastal, oli see eelnevalt põhjustanud vaid paar väiksemat puhangut. Brasiilias võttis see 2015. aastal aga mõõtme, mis sundis Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama välja hädaolukorra. Tavaliselt leebelt või isegi märkamatult kulgev haigus suurendas loodetel arenguhäirete nagu mikrotsefaalia tekkimise riski.

Pei-Yong Shi Texase ülikoolist ja Gong Cheng Beijingi Tsinghua ülikoolist võrdlesid Zika saladuse leidmiseks 2010. aastal ringelnud tüve 2016. aastal inimesi nakatanud tüvega. Neist esimene põhjustas 2007–2012. aastal haiguspuhanguid Kagu-Aasias, teine aga Ameerikas. Sääskedega tehtud katsetes leidsid teadlased, et 2016. aasta viirus suutis nakatada Zikat levitavaid sääski (Aedes aegypti) oluliselt paremini.

Viirus tootis rohkem nonstrukturaalset valku NS1. Ühend aitab võidelda viirusel sääse immuunvastuse vastu ja pärsib viiruse kontrolli all hoidmist. Töörühm leidis, et putukate veres ringleva NS1 hulka vähendav antikeha vähendas võimalust viiruse edasikandumiseks. Täiendavate uuringutega jäi teadlastele silma ka NS1 hulka kasvatav geenimutatsioon. Samas ei tea nad veel, miks on alaniinina tuntud aminohappe vahetumisel valiini vastu sedavõrd suur mõju.

Tulemuste põhjal julgevad Shi ja Cheng siiski järeldada, et mutatsioon aitas levida Zika viirusel varasemast edukamalt. Samas ei välista nad, et seda võisid kiirendada ka teised tegurid ja geenimutatsioonid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: