Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon ({{commentsTotal}})

Aedes aegypti.
Aedes aegypti. Autor/allikas: Muhammad Mahdi Karim/Wikimedia Commons

Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Teadlased on üritanud Zika viiruse äkilisele edule selgitust leida juba Ladina-Ameerikas lahvatanud pandeemia algusest saadik. Kuigi haigustekitaja avastati Aafrikas Uganda metsas juba 1947. aastal, oli see eelnevalt põhjustanud vaid paar väiksemat puhangut. Brasiilias võttis see 2015. aastal aga mõõtme, mis sundis Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama välja hädaolukorra. Tavaliselt leebelt või isegi märkamatult kulgev haigus suurendas loodetel arenguhäirete nagu mikrotsefaalia tekkimise riski.

Pei-Yong Shi Texase ülikoolist ja Gong Cheng Beijingi Tsinghua ülikoolist võrdlesid Zika saladuse leidmiseks 2010. aastal ringelnud tüve 2016. aastal inimesi nakatanud tüvega. Neist esimene põhjustas 2007–2012. aastal haiguspuhanguid Kagu-Aasias, teine aga Ameerikas. Sääskedega tehtud katsetes leidsid teadlased, et 2016. aasta viirus suutis nakatada Zikat levitavaid sääski (Aedes aegypti) oluliselt paremini.

Viirus tootis rohkem nonstrukturaalset valku NS1. Ühend aitab võidelda viirusel sääse immuunvastuse vastu ja pärsib viiruse kontrolli all hoidmist. Töörühm leidis, et putukate veres ringleva NS1 hulka vähendav antikeha vähendas võimalust viiruse edasikandumiseks. Täiendavate uuringutega jäi teadlastele silma ka NS1 hulka kasvatav geenimutatsioon. Samas ei tea nad veel, miks on alaniinina tuntud aminohappe vahetumisel valiini vastu sedavõrd suur mõju.

Tulemuste põhjal julgevad Shi ja Cheng siiski järeldada, et mutatsioon aitas levida Zika viirusel varasemast edukamalt. Samas ei välista nad, et seda võisid kiirendada ka teised tegurid ja geenimutatsioonid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: