Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon ({{commentsTotal}})

Aedes aegypti.
Aedes aegypti. Autor/allikas: Muhammad Mahdi Karim/Wikimedia Commons

Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Teadlased on üritanud Zika viiruse äkilisele edule selgitust leida juba Ladina-Ameerikas lahvatanud pandeemia algusest saadik. Kuigi haigustekitaja avastati Aafrikas Uganda metsas juba 1947. aastal, oli see eelnevalt põhjustanud vaid paar väiksemat puhangut. Brasiilias võttis see 2015. aastal aga mõõtme, mis sundis Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama välja hädaolukorra. Tavaliselt leebelt või isegi märkamatult kulgev haigus suurendas loodetel arenguhäirete nagu mikrotsefaalia tekkimise riski.

Pei-Yong Shi Texase ülikoolist ja Gong Cheng Beijingi Tsinghua ülikoolist võrdlesid Zika saladuse leidmiseks 2010. aastal ringelnud tüve 2016. aastal inimesi nakatanud tüvega. Neist esimene põhjustas 2007–2012. aastal haiguspuhanguid Kagu-Aasias, teine aga Ameerikas. Sääskedega tehtud katsetes leidsid teadlased, et 2016. aasta viirus suutis nakatada Zikat levitavaid sääski (Aedes aegypti) oluliselt paremini.

Viirus tootis rohkem nonstrukturaalset valku NS1. Ühend aitab võidelda viirusel sääse immuunvastuse vastu ja pärsib viiruse kontrolli all hoidmist. Töörühm leidis, et putukate veres ringleva NS1 hulka vähendav antikeha vähendas võimalust viiruse edasikandumiseks. Täiendavate uuringutega jäi teadlastele silma ka NS1 hulka kasvatav geenimutatsioon. Samas ei tea nad veel, miks on alaniinina tuntud aminohappe vahetumisel valiini vastu sedavõrd suur mõju.

Tulemuste põhjal julgevad Shi ja Cheng siiski järeldada, et mutatsioon aitas levida Zika viirusel varasemast edukamalt. Samas ei välista nad, et seda võisid kiirendada ka teised tegurid ja geenimutatsioonid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.