Zika viiruse plahvatusliku leviku taga võib olla üks geenimutatsioon ({{commentsTotal}})

Aedes aegypti.
Aedes aegypti. Autor/allikas: Muhammad Mahdi Karim/Wikimedia Commons

Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes.

Teadlased on üritanud Zika viiruse äkilisele edule selgitust leida juba Ladina-Ameerikas lahvatanud pandeemia algusest saadik. Kuigi haigustekitaja avastati Aafrikas Uganda metsas juba 1947. aastal, oli see eelnevalt põhjustanud vaid paar väiksemat puhangut. Brasiilias võttis see 2015. aastal aga mõõtme, mis sundis Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama välja hädaolukorra. Tavaliselt leebelt või isegi märkamatult kulgev haigus suurendas loodetel arenguhäirete nagu mikrotsefaalia tekkimise riski.

Pei-Yong Shi Texase ülikoolist ja Gong Cheng Beijingi Tsinghua ülikoolist võrdlesid Zika saladuse leidmiseks 2010. aastal ringelnud tüve 2016. aastal inimesi nakatanud tüvega. Neist esimene põhjustas 2007–2012. aastal haiguspuhanguid Kagu-Aasias, teine aga Ameerikas. Sääskedega tehtud katsetes leidsid teadlased, et 2016. aasta viirus suutis nakatada Zikat levitavaid sääski (Aedes aegypti) oluliselt paremini.

Viirus tootis rohkem nonstrukturaalset valku NS1. Ühend aitab võidelda viirusel sääse immuunvastuse vastu ja pärsib viiruse kontrolli all hoidmist. Töörühm leidis, et putukate veres ringleva NS1 hulka vähendav antikeha vähendas võimalust viiruse edasikandumiseks. Täiendavate uuringutega jäi teadlastele silma ka NS1 hulka kasvatav geenimutatsioon. Samas ei tea nad veel, miks on alaniinina tuntud aminohappe vahetumisel valiini vastu sedavõrd suur mõju.

Tulemuste põhjal julgevad Shi ja Cheng siiski järeldada, et mutatsioon aitas levida Zika viirusel varasemast edukamalt. Samas ei välista nad, et seda võisid kiirendada ka teised tegurid ja geenimutatsioonid.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.