Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli ({{commentsTotal}})

Maa ülaatmosfäär.
Maa ülaatmosfäär. Autor/allikas: Wikimedia COmmons

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

Täiendav barjäär moodustub ülimadalsageduslike raadiolainete toimel, mida kasutatakse allveelaevadega side pidamiseks. Mõned lained ulatuvad Maa atmosfääri ja sellest kaugemale. Avakosmoses mõjutavad need laetud osakeste liikumist sedavõrd palju, et neist moodustub õhukest mulli meenutav struktuur.

NASA töörühm leidis 2012. aastal orbiidile saadetud satelliitide kogutud andmeid uurides, et mulli äär langeb peaaegu täpselt kokku Van Alleni kiirgusvööndi sisemise vööndi piiriga. Vöönd koosneb kõrge energiaga laetud osakestest, mida hoiavad paigal Maa magnetvälja jõujooned. Teadlased kahtlustavad, et kosmose võidujooksu haripunktis 1960. aastatel asus sisemine vöönd Maale lähemal. Lainesagedust kasutati toona oluliselt vähem.

Tehismullid aitavad töörühma hinnangul kaitsta planeeti Päikesel vallanduvate loidete eest, mis paiskavad kosmosesse suurtel kiirustel määratutes kogustes laetud osakesi. Need omakorda võivad kahjustada Maa ümber tiirlevaid satelliite ja häirida elektrivõrkude tööd isegi maapeal.

Nii loodavad teadlased, et väga madalasageduslikke raadiolainetest oleks tulevikus abi päikesetuule kahjuliku mõju vähendamiseks. Külma sõja ajal üritas USA kasutada samal otstarbel üliõhukesi vasktraate. Katse kukkus aga läbi. Samal ajal tekitasid Maa ülaatmosfääris nii Nõukogude Liidu kui ka USA poolt korraldatud tuumakatsetud ülienergeetiliste osakeste pilvi, mis kahjustasid orbiidile lennutatud tehiskaaslasi.

Uurimus ilmus ajakirjas Space Science Reviews.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.