Võime end teiste kingadesse panna võib olla arvatust vanem ({{commentsTotal}})

Reesusmakaagid.
Reesusmakaagid. Autor/allikas: Thomas Schoch/Creative Commons

Ahvid puhastavad üksteise kasukat, peavad üheskoos jahti ja loobivad loomaaias liialt uudishimulikke inimesi väljaheidetega. Juba paarist näitest piisab tõestamaks, et ahvid suudavad toime tulla keerukates sotsiaalsetes olukordades. Teadlased on nüüd leidnud selle taga lasuva ajurakkude võrgustiku. Leid vihjab, et inimestel ja ahvidel on ühist arvatust rohkem.

"See võib olla evolutsiooniline eelkäija võrgustikule, mis võimaldab meil mõelda teiste inimeste mõtetest. Võibolla polegi me sedavõrd erilised. Kogu meie inimlikkus võis tulla vähemalt selles mõttes mõnelt meie eelkäijalt," märkis uurimuse juhtivautor Julia Sliwa. Nn vaimuteooriat peeti aastaid ainuomaseks vaid inimestele. Üha rohkemad katsed viitavad aga, et see või vähemalt selle sugemad on olemas ka teistel primaatidel.

Töö järeldused põhinevad nelja reesusmakaagiga tehtud katsetel. Loomadele näidati erineva sisuga filme, alates omavahel suhtlevatest ahvidest lõpetades liikuvate eluta esemetega. Samal ajal jälgiti funktsionaalse magnetresonantstomograafiga, millised ajupiirkonnad hakkasid selle mõjul rohkem energiat tarbima. "Ahvidele meeldib telerit vaadata. Senikaua kuni näidatav sisu on neile mingilgi viisil oluline. Ahvide fMRI vagusi lebama saamine nõudis muidugi teatavat treeningut," muigas Sliwa.

Analüüsi käigus jäi teadlastele silma ulatuslik närvirakkude võrgustik, mille neuronid hakkasid laenglema vaid sotsiaalse suhtluse peale. Muu hulgas aktiveerusid lauba taga asuv eesajukoore keskosa ja veidi sügavamal paiknev vöökääru esiosa. Eesajukoor vastutab inimeste puhul ka mitmete teiste keerukate ülesannete lahendamise eest. Samuti mõjutab see inimeste iseloomuomadusi.

Aju esiosas asub inimestel närvirakkudevõrgustik, mida seostakse vaimuteooriaga. Teooria selgitab, kuidas suudavad inimesed mõista näiteks lauset "Ma tean, et sa tead, et ma tean, et sa ei taha, et ma Hollandisse sõidaks, kuid sa tead, et ma ei saa seda mitte teha ja sa tead, ma ei saa".

"Ahvide ja inimeste võrgustike anatoomiline ja funktsionaalne sarnasus viitab, et selle juured ulatuvad evolutsiooniliselt märka kaugemasse minevikku. Võibolla isegi inimeste ja makaakide ühise eellaseni," spekuleeris Sliwa. Eelnevad katsed on nihutanud piiri šimpansite ja inimeste ühise esivanemani.

Enne hüpoteesi teooriaks kuulutamist tuleb teha teadlase sõnul analoogseid katseid ka teiste liikidega ja uurida üksikasjalikumalt, millised närvirakud võrgustikus aktiveeruvad. fMRI lahutusvõime on suhteliselt jämedakoeline.

"Ka teistel primaatidel peale inimeste on väga rikas sotsiaalne elu. Nad elavad suurtes rühmades, neil on oma hierarhia ja nad veedavad suure osa ajast üksteisega suheldes. Selles mõttes pole ime, et evolutsiooni käigus on tekkinud piirkond, mis on pühendatud ainult sotsiaalsete interaktsioonide analüüsimine," lisas Sliwa.

Sellele vaatamata tasub aga tema sõnul rõhutada, et ajus ei näe midagi taolist väga sageli. Tavaliselt täidavad samad ajupiirkonnad vastavalt vajadusele mitmesuguseid funktsioone.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.