Võime end teiste kingadesse panna võib olla arvatust vanem ({{commentsTotal}})

Reesusmakaagid.
Reesusmakaagid. Autor/allikas: Thomas Schoch/Creative Commons

Ahvid puhastavad üksteise kasukat, peavad üheskoos jahti ja loobivad loomaaias liialt uudishimulikke inimesi väljaheidetega. Juba paarist näitest piisab tõestamaks, et ahvid suudavad toime tulla keerukates sotsiaalsetes olukordades. Teadlased on nüüd leidnud selle taga lasuva ajurakkude võrgustiku. Leid vihjab, et inimestel ja ahvidel on ühist arvatust rohkem.

"See võib olla evolutsiooniline eelkäija võrgustikule, mis võimaldab meil mõelda teiste inimeste mõtetest. Võibolla polegi me sedavõrd erilised. Kogu meie inimlikkus võis tulla vähemalt selles mõttes mõnelt meie eelkäijalt," märkis uurimuse juhtivautor Julia Sliwa. Nn vaimuteooriat peeti aastaid ainuomaseks vaid inimestele. Üha rohkemad katsed viitavad aga, et see või vähemalt selle sugemad on olemas ka teistel primaatidel.

Töö järeldused põhinevad nelja reesusmakaagiga tehtud katsetel. Loomadele näidati erineva sisuga filme, alates omavahel suhtlevatest ahvidest lõpetades liikuvate eluta esemetega. Samal ajal jälgiti funktsionaalse magnetresonantstomograafiga, millised ajupiirkonnad hakkasid selle mõjul rohkem energiat tarbima. "Ahvidele meeldib telerit vaadata. Senikaua kuni näidatav sisu on neile mingilgi viisil oluline. Ahvide fMRI vagusi lebama saamine nõudis muidugi teatavat treeningut," muigas Sliwa.

Analüüsi käigus jäi teadlastele silma ulatuslik närvirakkude võrgustik, mille neuronid hakkasid laenglema vaid sotsiaalse suhtluse peale. Muu hulgas aktiveerusid lauba taga asuv eesajukoore keskosa ja veidi sügavamal paiknev vöökääru esiosa. Eesajukoor vastutab inimeste puhul ka mitmete teiste keerukate ülesannete lahendamise eest. Samuti mõjutab see inimeste iseloomuomadusi.

Aju esiosas asub inimestel närvirakkudevõrgustik, mida seostakse vaimuteooriaga. Teooria selgitab, kuidas suudavad inimesed mõista näiteks lauset "Ma tean, et sa tead, et ma tean, et sa ei taha, et ma Hollandisse sõidaks, kuid sa tead, et ma ei saa seda mitte teha ja sa tead, ma ei saa".

"Ahvide ja inimeste võrgustike anatoomiline ja funktsionaalne sarnasus viitab, et selle juured ulatuvad evolutsiooniliselt märka kaugemasse minevikku. Võibolla isegi inimeste ja makaakide ühise eellaseni," spekuleeris Sliwa. Eelnevad katsed on nihutanud piiri šimpansite ja inimeste ühise esivanemani.

Enne hüpoteesi teooriaks kuulutamist tuleb teha teadlase sõnul analoogseid katseid ka teiste liikidega ja uurida üksikasjalikumalt, millised närvirakud võrgustikus aktiveeruvad. fMRI lahutusvõime on suhteliselt jämedakoeline.

"Ka teistel primaatidel peale inimeste on väga rikas sotsiaalne elu. Nad elavad suurtes rühmades, neil on oma hierarhia ja nad veedavad suure osa ajast üksteisega suheldes. Selles mõttes pole ime, et evolutsiooni käigus on tekkinud piirkond, mis on pühendatud ainult sotsiaalsete interaktsioonide analüüsimine," lisas Sliwa.

Sellele vaatamata tasub aga tema sõnul rõhutada, et ajus ei näe midagi taolist väga sageli. Tavaliselt täidavad samad ajupiirkonnad vastavalt vajadusele mitmesuguseid funktsioone.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.Kristjan Vassil on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur.
Kristjan Vassili 5 suvist raamatusoovitust

Vastne Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil kasutas ära uude kontorisse kolimist, et heita pilk viimastel aastatel kogunenud kirjandusele ja anda suviseks lugemiseks oma raamatusoovitused.

NahkhiirNahkhiir
Teaduses hukkub tuhandeid nahkhiiri

Zooloogide uurimuste eesmärk üle maailma on enamasti säilitada looduslikku mitmekesisust, kuid värske uurimus näitab, et teadlased kasutavad katsetes ka nahkhiiri, teine kord ka kaitsealuseid liike, mis omakorda jällegi panustab loodusliku mitmekesisuse vähenemisse.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.Kehakoostise parandamiseks toimivad sama hästi lai valik erinevaid dieete.
Suveks vormi? Keha koostise parandamiseks sobivad erinevad dieedid

Lai valik erinevaid dieete, madala rasvasisaldusest kuni madala süsivesikusisalduseni ja kõik vahepealne, võivad toimida kehakoostise parandamiseks sama hästi, järeldavad toitumisteadlased uues ülevaateuuringus. Teadmine võimaldab toitumise planeerimises suuremat paindlikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.