Naharakkudest loodud veri leevendab tulevikus luuüdi nappust ({{commentsTotal}})

Vererakud.
Vererakud. Autor/allikas: Wellcome Images/Creative Commons

Teadlased on suutnud pärast aastaid kestnud katsetusi muuta inimeste keharakud jagunemisvõimelisteks vererakkudeks. Saavutus võiks aidata kaugemas tulevikus leukeemia ja teiste verehäirete all kannatavaid patsiente, kellele pole suudetud leida luuüdidoonoreid.

Sarnaselt varasematele katsetele muutis George Daley Harvardi meditsiinikoolist koos kolleegidega esmalt inimeste naharakud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Rakutüübil on potentsiaali areneda peaaegu ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Seni polnud aga teadlased suutnud välja nuputada, millistel täpsetel keskkonnatingimustel või kemikaalide mõjul saab panna need muunduma veretüvirakkudeks.

Uue töö raames uuris Daley töörühm esmalt vereloomes keskset rolli mängivaid geene. Selle käigus jäid neile silma mitmed geenide avaldumist mõjutavad valgud. Pärast nende mitmete kombinatsioonide proovimist leidsid nad seitse valku, mille kombineerimisel muutusid pluripotentsed tüvirakud veretüvirakkudeks.

Daley lisas leitud valke kodeerivad geenid eelnevalt loodud tüvirakkude genoomi ja süstis rakud seejärel hiire organismi. Ligikaudu 12 nädalat hiljem hakkas nende mõjul tekkima uusi punaseid ja valgeid vereliblesid ja vereliistakuid.

Võrreldava tulemuseni jõudsid täiskasvanud hiirte tüvirakkudega katseid teinud New Yorgis asuva Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlased. Erinevalt Daleyst kasutas töörühm kopsude pinnalt kogutud rakke. Kopsutüvirakkude verd tootvateks rakkudeks muutmiseks läks tarvis nelja valku. Potentsiaalselt on võimalik kasutada sama meetodit inimeste puhul. Seda tuleb aga esmalt katseliselt kinnitada.

Enne selle kasutusse võtmist tuleb üksikasjalikumalt uurida ka Daley loodud verd. Kuigi katsetes kasutatud hiirtel ei tekkinud tüvirakkude siirdamisel tervisehädasid, pole veel täiesti kindel, et rakud ei muteeru ja põhjusta seeläbi vähiteket. Samuti ei tooda need hetkel uusi vererakke veel nii tõhusalt kui keha enda vastavad rakud.

Daley loodab jõuda kaaslastega siirdamiskõlbulike vere koostisosadeni paari aastaga. Punastel verelibledel ja vereliistakutel puudub tuum ning need pole jagunemisvõimelised. Seega pole ka ohtu, et need hakkaksid kehas kontrollimatult jagunema.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature (1; 2).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.