Naharakkudest loodud veri leevendab tulevikus luuüdi nappust ({{commentsTotal}})

Vererakud.
Vererakud. Autor/allikas: Wellcome Images/Creative Commons

Teadlased on suutnud pärast aastaid kestnud katsetusi muuta inimeste keharakud jagunemisvõimelisteks vererakkudeks. Saavutus võiks aidata kaugemas tulevikus leukeemia ja teiste verehäirete all kannatavaid patsiente, kellele pole suudetud leida luuüdidoonoreid.

Sarnaselt varasematele katsetele muutis George Daley Harvardi meditsiinikoolist koos kolleegidega esmalt inimeste naharakud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Rakutüübil on potentsiaali areneda peaaegu ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Seni polnud aga teadlased suutnud välja nuputada, millistel täpsetel keskkonnatingimustel või kemikaalide mõjul saab panna need muunduma veretüvirakkudeks.

Uue töö raames uuris Daley töörühm esmalt vereloomes keskset rolli mängivaid geene. Selle käigus jäid neile silma mitmed geenide avaldumist mõjutavad valgud. Pärast nende mitmete kombinatsioonide proovimist leidsid nad seitse valku, mille kombineerimisel muutusid pluripotentsed tüvirakud veretüvirakkudeks.

Daley lisas leitud valke kodeerivad geenid eelnevalt loodud tüvirakkude genoomi ja süstis rakud seejärel hiire organismi. Ligikaudu 12 nädalat hiljem hakkas nende mõjul tekkima uusi punaseid ja valgeid vereliblesid ja vereliistakuid.

Võrreldava tulemuseni jõudsid täiskasvanud hiirte tüvirakkudega katseid teinud New Yorgis asuva Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlased. Erinevalt Daleyst kasutas töörühm kopsude pinnalt kogutud rakke. Kopsutüvirakkude verd tootvateks rakkudeks muutmiseks läks tarvis nelja valku. Potentsiaalselt on võimalik kasutada sama meetodit inimeste puhul. Seda tuleb aga esmalt katseliselt kinnitada.

Enne selle kasutusse võtmist tuleb üksikasjalikumalt uurida ka Daley loodud verd. Kuigi katsetes kasutatud hiirtel ei tekkinud tüvirakkude siirdamisel tervisehädasid, pole veel täiesti kindel, et rakud ei muteeru ja põhjusta seeläbi vähiteket. Samuti ei tooda need hetkel uusi vererakke veel nii tõhusalt kui keha enda vastavad rakud.

Daley loodab jõuda kaaslastega siirdamiskõlbulike vere koostisosadeni paari aastaga. Punastel verelibledel ja vereliistakutel puudub tuum ning need pole jagunemisvõimelised. Seega pole ka ohtu, et need hakkaksid kehas kontrollimatult jagunema.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature (1; 2).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: