Naharakkudest loodud veri leevendab tulevikus luuüdi nappust ({{commentsTotal}})

Vererakud.
Vererakud. Autor/allikas: Wellcome Images/Creative Commons

Teadlased on suutnud pärast aastaid kestnud katsetusi muuta inimeste keharakud jagunemisvõimelisteks vererakkudeks. Saavutus võiks aidata kaugemas tulevikus leukeemia ja teiste verehäirete all kannatavaid patsiente, kellele pole suudetud leida luuüdidoonoreid.

Sarnaselt varasematele katsetele muutis George Daley Harvardi meditsiinikoolist koos kolleegidega esmalt inimeste naharakud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Rakutüübil on potentsiaali areneda peaaegu ükskõik millisteks teisteks keharakkudeks. Seni polnud aga teadlased suutnud välja nuputada, millistel täpsetel keskkonnatingimustel või kemikaalide mõjul saab panna need muunduma veretüvirakkudeks.

Uue töö raames uuris Daley töörühm esmalt vereloomes keskset rolli mängivaid geene. Selle käigus jäid neile silma mitmed geenide avaldumist mõjutavad valgud. Pärast nende mitmete kombinatsioonide proovimist leidsid nad seitse valku, mille kombineerimisel muutusid pluripotentsed tüvirakud veretüvirakkudeks.

Daley lisas leitud valke kodeerivad geenid eelnevalt loodud tüvirakkude genoomi ja süstis rakud seejärel hiire organismi. Ligikaudu 12 nädalat hiljem hakkas nende mõjul tekkima uusi punaseid ja valgeid vereliblesid ja vereliistakuid.

Võrreldava tulemuseni jõudsid täiskasvanud hiirte tüvirakkudega katseid teinud New Yorgis asuva Weill Cornelli meditsiinikolledži teadlased. Erinevalt Daleyst kasutas töörühm kopsude pinnalt kogutud rakke. Kopsutüvirakkude verd tootvateks rakkudeks muutmiseks läks tarvis nelja valku. Potentsiaalselt on võimalik kasutada sama meetodit inimeste puhul. Seda tuleb aga esmalt katseliselt kinnitada.

Enne selle kasutusse võtmist tuleb üksikasjalikumalt uurida ka Daley loodud verd. Kuigi katsetes kasutatud hiirtel ei tekkinud tüvirakkude siirdamisel tervisehädasid, pole veel täiesti kindel, et rakud ei muteeru ja põhjusta seeläbi vähiteket. Samuti ei tooda need hetkel uusi vererakke veel nii tõhusalt kui keha enda vastavad rakud.

Daley loodab jõuda kaaslastega siirdamiskõlbulike vere koostisosadeni paari aastaga. Punastel verelibledel ja vereliistakutel puudub tuum ning need pole jagunemisvõimelised. Seega pole ka ohtu, et need hakkaksid kehas kontrollimatult jagunema.

Uurimused ilmusid ajakirjas Nature (1; 2).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.