Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi ({{commentsTotal}})

Orangutan oma pojaga.
Orangutan oma pojaga. Autor/allikas: Erin Vogel

Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Hinnang põhineb noorte orangutanide hammaste baariumi sisalduse mõõtmisel. Element imendub noorloomade organismis ja satub nende luustikku peaaegu täielikult vaid rinnapiima vahendusel. Mida rohkem baariumi hammastes leidub, seda kauem on looma tõenäoliselt imetatud. Eelnevalt on pidanud bioloogid loomade käitumise uurimisel lähtuma välitöödel tehtavatest vaatlustest.

Sellisel juhul pole aga kindel, et neil ei jää midagi kahe silma vahele. Näiteks võivad emad täiendada oma järeltulijate toidulauda emapiimaga ligipääsmatutes kõrgustes või võivad orangutanipojad lutsida nibu pelgalt lohutuse otsimiseks.

Tanya Smithi ja ta kolleegid järeldused põhinevad kahel liigi – nelja sumatra orangutani (Pongo abelii) ja kahe borneo orangutani (Pongo pygmaeus) hammaste uurimisel. Noorloomad tapeti kümnete aastate eest korraldatud ekspeditsiooni käigus. Hammaste kasvumustreid ja baariumi sisaldust uurides leidis töörühm, et selle sisaldus hakkas kahanema 12–18 kuud pärast sündi. Viimane vihjab, et loomad hakkasid sööma ka tahket toitu. Mõni aeg hiljem hakkas baariumi sisaldus aga taas kasvama.

Töörühm leidis, et tsükkel langes kokku metsade puuviljarohkusega. Mida rohkem neid parasjagu leidus, seda vähem leidus noorloomade hammastes baariumit. Paljudes orangutanide asualal paiknevates metsades valmib 2–6 aasta tagant paljudel puudel üheaegselt sõltumata aastaajast suurel hulgal vilju.

Smith järeldab kolleegidega, et raskematel aegadel pakuvad orangutaniemad oma järeltulijatel lisatoitu. Täiskasvanud ise suudavad seedida näiteks puukoort ja tugevama kestaga seemneid. Noorloomad selleks aga veel võimelised pole või ei jagu neil nende leidmiseks veel piisavalt elukogemust.

Mõnel juhul tähendab see, et orangutanid saavad emapiima isegi peaaegu üheksa aasta vanuselt. Töörühma sõnul on loomad seega salaküttimise suhtes arvatust veelgi haavatavamad. Ema hukkumine võib sõltuvalt aastast seada ohtu ka tema järeltulija. Loomad poegivad esimest korda 15-aastaselt. Vabas looduses võib nende eluiga ulatuda 50 aastani.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.