Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi ({{commentsTotal}})

Orangutan oma pojaga.
Orangutan oma pojaga. Autor/allikas: Erin Vogel

Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Hinnang põhineb noorte orangutanide hammaste baariumi sisalduse mõõtmisel. Element imendub noorloomade organismis ja satub nende luustikku peaaegu täielikult vaid rinnapiima vahendusel. Mida rohkem baariumi hammastes leidub, seda kauem on looma tõenäoliselt imetatud. Eelnevalt on pidanud bioloogid loomade käitumise uurimisel lähtuma välitöödel tehtavatest vaatlustest.

Sellisel juhul pole aga kindel, et neil ei jää midagi kahe silma vahele. Näiteks võivad emad täiendada oma järeltulijate toidulauda emapiimaga ligipääsmatutes kõrgustes või võivad orangutanipojad lutsida nibu pelgalt lohutuse otsimiseks.

Tanya Smithi ja ta kolleegid järeldused põhinevad kahel liigi – nelja sumatra orangutani (Pongo abelii) ja kahe borneo orangutani (Pongo pygmaeus) hammaste uurimisel. Noorloomad tapeti kümnete aastate eest korraldatud ekspeditsiooni käigus. Hammaste kasvumustreid ja baariumi sisaldust uurides leidis töörühm, et selle sisaldus hakkas kahanema 12–18 kuud pärast sündi. Viimane vihjab, et loomad hakkasid sööma ka tahket toitu. Mõni aeg hiljem hakkas baariumi sisaldus aga taas kasvama.

Töörühm leidis, et tsükkel langes kokku metsade puuviljarohkusega. Mida rohkem neid parasjagu leidus, seda vähem leidus noorloomade hammastes baariumit. Paljudes orangutanide asualal paiknevates metsades valmib 2–6 aasta tagant paljudel puudel üheaegselt sõltumata aastaajast suurel hulgal vilju.

Smith järeldab kolleegidega, et raskematel aegadel pakuvad orangutaniemad oma järeltulijatel lisatoitu. Täiskasvanud ise suudavad seedida näiteks puukoort ja tugevama kestaga seemneid. Noorloomad selleks aga veel võimelised pole või ei jagu neil nende leidmiseks veel piisavalt elukogemust.

Mõnel juhul tähendab see, et orangutanid saavad emapiima isegi peaaegu üheksa aasta vanuselt. Töörühma sõnul on loomad seega salaküttimise suhtes arvatust veelgi haavatavamad. Ema hukkumine võib sõltuvalt aastast seada ohtu ka tema järeltulija. Loomad poegivad esimest korda 15-aastaselt. Vabas looduses võib nende eluiga ulatuda 50 aastani.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.