Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi ({{commentsTotal}})

Orangutan oma pojaga.
Orangutan oma pojaga. Autor/allikas: Erin Vogel

Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Hinnang põhineb noorte orangutanide hammaste baariumi sisalduse mõõtmisel. Element imendub noorloomade organismis ja satub nende luustikku peaaegu täielikult vaid rinnapiima vahendusel. Mida rohkem baariumi hammastes leidub, seda kauem on looma tõenäoliselt imetatud. Eelnevalt on pidanud bioloogid loomade käitumise uurimisel lähtuma välitöödel tehtavatest vaatlustest.

Sellisel juhul pole aga kindel, et neil ei jää midagi kahe silma vahele. Näiteks võivad emad täiendada oma järeltulijate toidulauda emapiimaga ligipääsmatutes kõrgustes või võivad orangutanipojad lutsida nibu pelgalt lohutuse otsimiseks.

Tanya Smithi ja ta kolleegid järeldused põhinevad kahel liigi – nelja sumatra orangutani (Pongo abelii) ja kahe borneo orangutani (Pongo pygmaeus) hammaste uurimisel. Noorloomad tapeti kümnete aastate eest korraldatud ekspeditsiooni käigus. Hammaste kasvumustreid ja baariumi sisaldust uurides leidis töörühm, et selle sisaldus hakkas kahanema 12–18 kuud pärast sündi. Viimane vihjab, et loomad hakkasid sööma ka tahket toitu. Mõni aeg hiljem hakkas baariumi sisaldus aga taas kasvama.

Töörühm leidis, et tsükkel langes kokku metsade puuviljarohkusega. Mida rohkem neid parasjagu leidus, seda vähem leidus noorloomade hammastes baariumit. Paljudes orangutanide asualal paiknevates metsades valmib 2–6 aasta tagant paljudel puudel üheaegselt sõltumata aastaajast suurel hulgal vilju.

Smith järeldab kolleegidega, et raskematel aegadel pakuvad orangutaniemad oma järeltulijatel lisatoitu. Täiskasvanud ise suudavad seedida näiteks puukoort ja tugevama kestaga seemneid. Noorloomad selleks aga veel võimelised pole või ei jagu neil nende leidmiseks veel piisavalt elukogemust.

Mõnel juhul tähendab see, et orangutanid saavad emapiima isegi peaaegu üheksa aasta vanuselt. Töörühma sõnul on loomad seega salaküttimise suhtes arvatust veelgi haavatavamad. Ema hukkumine võib sõltuvalt aastast seada ohtu ka tema järeltulija. Loomad poegivad esimest korda 15-aastaselt. Vabas looduses võib nende eluiga ulatuda 50 aastani.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: