Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi
Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.
Hinnang põhineb noorte orangutanide hammaste baariumi sisalduse mõõtmisel. Element imendub noorloomade organismis ja satub nende luustikku peaaegu täielikult vaid rinnapiima vahendusel. Mida rohkem baariumi hammastes leidub, seda kauem on looma tõenäoliselt imetatud. Eelnevalt on pidanud bioloogid loomade käitumise uurimisel lähtuma välitöödel tehtavatest vaatlustest.
Sellisel juhul pole aga kindel, et neil ei jää midagi kahe silma vahele. Näiteks võivad emad täiendada oma järeltulijate toidulauda emapiimaga ligipääsmatutes kõrgustes või võivad orangutanipojad lutsida nibu pelgalt lohutuse otsimiseks.
Tanya Smithi ja ta kolleegid järeldused põhinevad kahel liigi – nelja sumatra orangutani (Pongo abelii) ja kahe borneo orangutani (Pongo pygmaeus) hammaste uurimisel. Noorloomad tapeti kümnete aastate eest korraldatud ekspeditsiooni käigus. Hammaste kasvumustreid ja baariumi sisaldust uurides leidis töörühm, et selle sisaldus hakkas kahanema 12–18 kuud pärast sündi. Viimane vihjab, et loomad hakkasid sööma ka tahket toitu. Mõni aeg hiljem hakkas baariumi sisaldus aga taas kasvama.
Töörühm leidis, et tsükkel langes kokku metsade puuviljarohkusega. Mida rohkem neid parasjagu leidus, seda vähem leidus noorloomade hammastes baariumit. Paljudes orangutanide asualal paiknevates metsades valmib 2–6 aasta tagant paljudel puudel üheaegselt sõltumata aastaajast suurel hulgal vilju.
Smith järeldab kolleegidega, et raskematel aegadel pakuvad orangutaniemad oma järeltulijatel lisatoitu. Täiskasvanud ise suudavad seedida näiteks puukoort ja tugevama kestaga seemneid. Noorloomad selleks aga veel võimelised pole või ei jagu neil nende leidmiseks veel piisavalt elukogemust.
Mõnel juhul tähendab see, et orangutanid saavad emapiima isegi peaaegu üheksa aasta vanuselt. Töörühma sõnul on loomad seega salaküttimise suhtes arvatust veelgi haavatavamad. Ema hukkumine võib sõltuvalt aastast seada ohtu ka tema järeltulija. Loomad poegivad esimest korda 15-aastaselt. Vabas looduses võib nende eluiga ulatuda 50 aastani.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa