Orangutanid imetavad isegi kaheksa-aastaseid poegi ({{commentsTotal}})

Orangutan oma pojaga.
Orangutan oma pojaga. Autor/allikas: Erin Vogel

Orangutanid toidavad oma järeltulijaid rinnapiimaga enam kui kaheksa aastat, teadaolevalt kauem kui ükski teine imetaja, näitab värske uuring.

Hinnang põhineb noorte orangutanide hammaste baariumi sisalduse mõõtmisel. Element imendub noorloomade organismis ja satub nende luustikku peaaegu täielikult vaid rinnapiima vahendusel. Mida rohkem baariumi hammastes leidub, seda kauem on looma tõenäoliselt imetatud. Eelnevalt on pidanud bioloogid loomade käitumise uurimisel lähtuma välitöödel tehtavatest vaatlustest.

Sellisel juhul pole aga kindel, et neil ei jää midagi kahe silma vahele. Näiteks võivad emad täiendada oma järeltulijate toidulauda emapiimaga ligipääsmatutes kõrgustes või võivad orangutanipojad lutsida nibu pelgalt lohutuse otsimiseks.

Tanya Smithi ja ta kolleegid järeldused põhinevad kahel liigi – nelja sumatra orangutani (Pongo abelii) ja kahe borneo orangutani (Pongo pygmaeus) hammaste uurimisel. Noorloomad tapeti kümnete aastate eest korraldatud ekspeditsiooni käigus. Hammaste kasvumustreid ja baariumi sisaldust uurides leidis töörühm, et selle sisaldus hakkas kahanema 12–18 kuud pärast sündi. Viimane vihjab, et loomad hakkasid sööma ka tahket toitu. Mõni aeg hiljem hakkas baariumi sisaldus aga taas kasvama.

Töörühm leidis, et tsükkel langes kokku metsade puuviljarohkusega. Mida rohkem neid parasjagu leidus, seda vähem leidus noorloomade hammastes baariumit. Paljudes orangutanide asualal paiknevates metsades valmib 2–6 aasta tagant paljudel puudel üheaegselt sõltumata aastaajast suurel hulgal vilju.

Smith järeldab kolleegidega, et raskematel aegadel pakuvad orangutaniemad oma järeltulijatel lisatoitu. Täiskasvanud ise suudavad seedida näiteks puukoort ja tugevama kestaga seemneid. Noorloomad selleks aga veel võimelised pole või ei jagu neil nende leidmiseks veel piisavalt elukogemust.

Mõnel juhul tähendab see, et orangutanid saavad emapiima isegi peaaegu üheksa aasta vanuselt. Töörühma sõnul on loomad seega salaküttimise suhtes arvatust veelgi haavatavamad. Ema hukkumine võib sõltuvalt aastast seada ohtu ka tema järeltulija. Loomad poegivad esimest korda 15-aastaselt. Vabas looduses võib nende eluiga ulatuda 50 aastani.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.