Kristjan Port: kas kadedus võiks muuta eestlasi õnnelikumaks? ({{commentsTotal}})

Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.
Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi. Autor/allikas: Marco Verch/Creative Commons

Igal aastal märtsi keskel tähistatakse ülemaailmset õnnelikkuse päeva. Meil sellest suurt ei räägita. Põhjus on arusaadav, sest 66. koht ÜRO maailma õnnelikkuse raportis kellelgi tuju ei tõsta. Taolist tulemust Facebooki sõpradele ei edastata. Suure tõenäosusega peidaksime oma sotsiaalmeedia lehel paremal järjel riikide hooplejate pildid. Miks tuju rikkuda?

Seda hoolimata sellest, et oleme inimestena vaieldamatult sotsiaalsed loomad. Seda sel määral, et teistest isoleerituna kannatab meie tervis. Üksilduse tagajärjel kannatab juba nii paljude inimeste tervis, et räägitakse rahvatervise kriisist. Kõik see sünnib ajal, mil tehnoloogia lubab teiste inimestega kontakti leida hõlpsamalt kui eales. Paraku on selles valemis valearvestus. Tehnilised abilised võivad hoopiski isolatsiooni suurendada.

Selle mõistmiseks leiab näiteid mitmest tegevussfäärist. Näiteks katse, milles pidid katsealused meelde jätma teatud õppematerjali. Neil oli kasutada arvuti. Katse kulges kahes variandis. Ühes lahendis väideti, et kasutatavas arvutis kustutakse sinna talletaud info ära. Teise rühma arvutid lubasid info alles hoida. Tulemustest ilmnes, et infot alles hoidva arvutiga rühma liikmetel jäi meelde vähem fakte. Nende laisk või kaval mõistus lootis ilmselt masinale. Sisuliselt mõjutas masina lähedus inimesele olulist toimingut, õppimisvõimet.

Analoogset nähtust võib demonstreerida ka inimeste vahelise suhtlemise puhul. Võiks ju arvata, et kui sul ei ole telefoni käepärast, ei saa sa sõpradele helistada ja hindad olukorda ebameeldivaks. On ju isegi näidatud, et inimesi haarab kerge paanika, kui nende telefon asub mõnda aega eemal. Sestap võiks arvata, et kui sul on telefon piisavas läheduses, suureneb sõpradele ja lähedastele tehtavate kõnede arv.

Kuid vähemalt ühes uuringus demonstreeriti vastupidist. Telefoni lähedus vähendas teistega kontakti otsimiste arvu. Põhjus võib olla juba mainitud laisas või kavalas mõistuses, mis rahuldub ilmselt tundega, et vajalik sidekanal on iga hetk kasutatav, jättes mulje avatud sidest. Ainult, et hetkel pole midagi öelda. Kui kellegi on vaja ühendust võtta, siis seda tehtagu. Samal ajal pakub toosama tehnoloogia arvukalt alternatiivseid ajakasutuse võimalusi.

Meie tehnoloogiline võimestatus ei piirdu vaid arvuti või telefoniga. Tehnoloogiliste seadmete arv jätkab kasvu ja need põimuvad üha rohkem igapäevase elamisega. Tõenäoliselt kasvab seetõttu erinevate tegemata jäetavate talitluste arvukus, mille puhul ise arvame, et tehnoloogia aitab teha neid varasemast paremini. See abi võib osutuda karuteeneks. Keha optimeerib oma talitlusi energiakulu põhiselt. Ta püüab seda igal võimalusel vähendada ehk jätta mõni tegevus tegemata. Tasakaalu mõjutamiseks paistab piisavat samaks tööks võimelise elektritoitel masina lähedus.

Energia kokkuhoiule rajaneva laiskuse kõrval võib teinegi inimlik nähe – kadedus – tehnoloogiaga kombineerudes pöörata ootuste ja tegelikkuse liikluse vastassuunaliseks. Keegi on märkinud, et kadedus on mürk, mida jood lootes, et see surmab teisi. Kadedusel on halb maine. Seda peetakse labaseks, väiklaseks, maitsetuks jne. Ometi reisib see inimestes ja paljudes imetajates kiusliku kaaslasena põlvest põlve, põhjustades palju pahandust.

Järelikult peab olema selles ka midagi kasulikku. Arvatakse, et kadedus on mänginud olulist rolli inimese evolutsioonis ja aidanud kaasa vajalike ressursside hankimisel. Seega on energeetikaga seotud ka meie kadedus.

Hiljuti küsiti paari tuhande briti alama käest, mis põhjustel on nad kedagi Facebooki sõprade nimekirjast kustutanud. 28 protsenti tõi põhjuseks poliitiliste vaadete konflikti. Sellele järgnesid isiklikumad põhjused. Veerand juhtumitest tulenes riiust, iga seitsmes intsident lihtsalt suhte kaugenemisest. Raske oli olla sõber endise elukaaslasega ja oli ka neid, kes avastasid, et nad ei tunnegi inimest.

Kuid Facebook pakub suhetega seotud negatiivse haldamiseks ka pehmemat lahendust kontakti piltide peitmise näol. Karmi lahkumineku sõnumi asemel jätad sa mõru tunde enda teada ja ei vaata lihtsalt ühe või teise isiku pilte. Sa peidad need ära. Samast uuringust selgus, et peamiseks piltide peitmise põhjuseks on kadedus. Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.

Võiks ju arvata, et tehnoloogia aitab kaasa sõprade kogemuste vahetamisele. Ent pange tähele, kui need on liiga head, ei taha seda keegi teine näha. Ei tea, kas kadedus aitaks meil parandada kohta õnnelike riikide edetabelis. Praegu tundub, et see info on lükatud vaiba alla, sõprade helgemate eluhetkede kõrvale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.