Kristjan Port: kas kadedus võiks muuta eestlasi õnnelikumaks? ({{commentsTotal}})

Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.
Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi. Autor/allikas: Marco Verch/Creative Commons

Igal aastal märtsi keskel tähistatakse ülemaailmset õnnelikkuse päeva. Meil sellest suurt ei räägita. Põhjus on arusaadav, sest 66. koht ÜRO maailma õnnelikkuse raportis kellelgi tuju ei tõsta. Taolist tulemust Facebooki sõpradele ei edastata. Suure tõenäosusega peidaksime oma sotsiaalmeedia lehel paremal järjel riikide hooplejate pildid. Miks tuju rikkuda?

Seda hoolimata sellest, et oleme inimestena vaieldamatult sotsiaalsed loomad. Seda sel määral, et teistest isoleerituna kannatab meie tervis. Üksilduse tagajärjel kannatab juba nii paljude inimeste tervis, et räägitakse rahvatervise kriisist. Kõik see sünnib ajal, mil tehnoloogia lubab teiste inimestega kontakti leida hõlpsamalt kui eales. Paraku on selles valemis valearvestus. Tehnilised abilised võivad hoopiski isolatsiooni suurendada.

Selle mõistmiseks leiab näiteid mitmest tegevussfäärist. Näiteks katse, milles pidid katsealused meelde jätma teatud õppematerjali. Neil oli kasutada arvuti. Katse kulges kahes variandis. Ühes lahendis väideti, et kasutatavas arvutis kustutakse sinna talletaud info ära. Teise rühma arvutid lubasid info alles hoida. Tulemustest ilmnes, et infot alles hoidva arvutiga rühma liikmetel jäi meelde vähem fakte. Nende laisk või kaval mõistus lootis ilmselt masinale. Sisuliselt mõjutas masina lähedus inimesele olulist toimingut, õppimisvõimet.

Analoogset nähtust võib demonstreerida ka inimeste vahelise suhtlemise puhul. Võiks ju arvata, et kui sul ei ole telefoni käepärast, ei saa sa sõpradele helistada ja hindad olukorda ebameeldivaks. On ju isegi näidatud, et inimesi haarab kerge paanika, kui nende telefon asub mõnda aega eemal. Sestap võiks arvata, et kui sul on telefon piisavas läheduses, suureneb sõpradele ja lähedastele tehtavate kõnede arv.

Kuid vähemalt ühes uuringus demonstreeriti vastupidist. Telefoni lähedus vähendas teistega kontakti otsimiste arvu. Põhjus võib olla juba mainitud laisas või kavalas mõistuses, mis rahuldub ilmselt tundega, et vajalik sidekanal on iga hetk kasutatav, jättes mulje avatud sidest. Ainult, et hetkel pole midagi öelda. Kui kellegi on vaja ühendust võtta, siis seda tehtagu. Samal ajal pakub toosama tehnoloogia arvukalt alternatiivseid ajakasutuse võimalusi.

Meie tehnoloogiline võimestatus ei piirdu vaid arvuti või telefoniga. Tehnoloogiliste seadmete arv jätkab kasvu ja need põimuvad üha rohkem igapäevase elamisega. Tõenäoliselt kasvab seetõttu erinevate tegemata jäetavate talitluste arvukus, mille puhul ise arvame, et tehnoloogia aitab teha neid varasemast paremini. See abi võib osutuda karuteeneks. Keha optimeerib oma talitlusi energiakulu põhiselt. Ta püüab seda igal võimalusel vähendada ehk jätta mõni tegevus tegemata. Tasakaalu mõjutamiseks paistab piisavat samaks tööks võimelise elektritoitel masina lähedus.

Energia kokkuhoiule rajaneva laiskuse kõrval võib teinegi inimlik nähe – kadedus – tehnoloogiaga kombineerudes pöörata ootuste ja tegelikkuse liikluse vastassuunaliseks. Keegi on märkinud, et kadedus on mürk, mida jood lootes, et see surmab teisi. Kadedusel on halb maine. Seda peetakse labaseks, väiklaseks, maitsetuks jne. Ometi reisib see inimestes ja paljudes imetajates kiusliku kaaslasena põlvest põlve, põhjustades palju pahandust.

Järelikult peab olema selles ka midagi kasulikku. Arvatakse, et kadedus on mänginud olulist rolli inimese evolutsioonis ja aidanud kaasa vajalike ressursside hankimisel. Seega on energeetikaga seotud ka meie kadedus.

Hiljuti küsiti paari tuhande briti alama käest, mis põhjustel on nad kedagi Facebooki sõprade nimekirjast kustutanud. 28 protsenti tõi põhjuseks poliitiliste vaadete konflikti. Sellele järgnesid isiklikumad põhjused. Veerand juhtumitest tulenes riiust, iga seitsmes intsident lihtsalt suhte kaugenemisest. Raske oli olla sõber endise elukaaslasega ja oli ka neid, kes avastasid, et nad ei tunnegi inimest.

Kuid Facebook pakub suhetega seotud negatiivse haldamiseks ka pehmemat lahendust kontakti piltide peitmise näol. Karmi lahkumineku sõnumi asemel jätad sa mõru tunde enda teada ja ei vaata lihtsalt ühe või teise isiku pilte. Sa peidad need ära. Samast uuringust selgus, et peamiseks piltide peitmise põhjuseks on kadedus. Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.

Võiks ju arvata, et tehnoloogia aitab kaasa sõprade kogemuste vahetamisele. Ent pange tähele, kui need on liiga head, ei taha seda keegi teine näha. Ei tea, kas kadedus aitaks meil parandada kohta õnnelike riikide edetabelis. Praegu tundub, et see info on lükatud vaiba alla, sõprade helgemate eluhetkede kõrvale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.