Kristjan Port: kas kadedus võiks muuta eestlasi õnnelikumaks? ({{commentsTotal}})

Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.
Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi. Autor/allikas: Marco Verch/Creative Commons

Igal aastal märtsi keskel tähistatakse ülemaailmset õnnelikkuse päeva. Meil sellest suurt ei räägita. Põhjus on arusaadav, sest 66. koht ÜRO maailma õnnelikkuse raportis kellelgi tuju ei tõsta. Taolist tulemust Facebooki sõpradele ei edastata. Suure tõenäosusega peidaksime oma sotsiaalmeedia lehel paremal järjel riikide hooplejate pildid. Miks tuju rikkuda?

Seda hoolimata sellest, et oleme inimestena vaieldamatult sotsiaalsed loomad. Seda sel määral, et teistest isoleerituna kannatab meie tervis. Üksilduse tagajärjel kannatab juba nii paljude inimeste tervis, et räägitakse rahvatervise kriisist. Kõik see sünnib ajal, mil tehnoloogia lubab teiste inimestega kontakti leida hõlpsamalt kui eales. Paraku on selles valemis valearvestus. Tehnilised abilised võivad hoopiski isolatsiooni suurendada.

Selle mõistmiseks leiab näiteid mitmest tegevussfäärist. Näiteks katse, milles pidid katsealused meelde jätma teatud õppematerjali. Neil oli kasutada arvuti. Katse kulges kahes variandis. Ühes lahendis väideti, et kasutatavas arvutis kustutakse sinna talletaud info ära. Teise rühma arvutid lubasid info alles hoida. Tulemustest ilmnes, et infot alles hoidva arvutiga rühma liikmetel jäi meelde vähem fakte. Nende laisk või kaval mõistus lootis ilmselt masinale. Sisuliselt mõjutas masina lähedus inimesele olulist toimingut, õppimisvõimet.

Analoogset nähtust võib demonstreerida ka inimeste vahelise suhtlemise puhul. Võiks ju arvata, et kui sul ei ole telefoni käepärast, ei saa sa sõpradele helistada ja hindad olukorda ebameeldivaks. On ju isegi näidatud, et inimesi haarab kerge paanika, kui nende telefon asub mõnda aega eemal. Sestap võiks arvata, et kui sul on telefon piisavas läheduses, suureneb sõpradele ja lähedastele tehtavate kõnede arv.

Kuid vähemalt ühes uuringus demonstreeriti vastupidist. Telefoni lähedus vähendas teistega kontakti otsimiste arvu. Põhjus võib olla juba mainitud laisas või kavalas mõistuses, mis rahuldub ilmselt tundega, et vajalik sidekanal on iga hetk kasutatav, jättes mulje avatud sidest. Ainult, et hetkel pole midagi öelda. Kui kellegi on vaja ühendust võtta, siis seda tehtagu. Samal ajal pakub toosama tehnoloogia arvukalt alternatiivseid ajakasutuse võimalusi.

Meie tehnoloogiline võimestatus ei piirdu vaid arvuti või telefoniga. Tehnoloogiliste seadmete arv jätkab kasvu ja need põimuvad üha rohkem igapäevase elamisega. Tõenäoliselt kasvab seetõttu erinevate tegemata jäetavate talitluste arvukus, mille puhul ise arvame, et tehnoloogia aitab teha neid varasemast paremini. See abi võib osutuda karuteeneks. Keha optimeerib oma talitlusi energiakulu põhiselt. Ta püüab seda igal võimalusel vähendada ehk jätta mõni tegevus tegemata. Tasakaalu mõjutamiseks paistab piisavat samaks tööks võimelise elektritoitel masina lähedus.

Energia kokkuhoiule rajaneva laiskuse kõrval võib teinegi inimlik nähe – kadedus – tehnoloogiaga kombineerudes pöörata ootuste ja tegelikkuse liikluse vastassuunaliseks. Keegi on märkinud, et kadedus on mürk, mida jood lootes, et see surmab teisi. Kadedusel on halb maine. Seda peetakse labaseks, väiklaseks, maitsetuks jne. Ometi reisib see inimestes ja paljudes imetajates kiusliku kaaslasena põlvest põlve, põhjustades palju pahandust.

Järelikult peab olema selles ka midagi kasulikku. Arvatakse, et kadedus on mänginud olulist rolli inimese evolutsioonis ja aidanud kaasa vajalike ressursside hankimisel. Seega on energeetikaga seotud ka meie kadedus.

Hiljuti küsiti paari tuhande briti alama käest, mis põhjustel on nad kedagi Facebooki sõprade nimekirjast kustutanud. 28 protsenti tõi põhjuseks poliitiliste vaadete konflikti. Sellele järgnesid isiklikumad põhjused. Veerand juhtumitest tulenes riiust, iga seitsmes intsident lihtsalt suhte kaugenemisest. Raske oli olla sõber endise elukaaslasega ja oli ka neid, kes avastasid, et nad ei tunnegi inimest.

Kuid Facebook pakub suhetega seotud negatiivse haldamiseks ka pehmemat lahendust kontakti piltide peitmise näol. Karmi lahkumineku sõnumi asemel jätad sa mõru tunde enda teada ja ei vaata lihtsalt ühe või teise isiku pilte. Sa peidad need ära. Samast uuringust selgus, et peamiseks piltide peitmise põhjuseks on kadedus. Igal viiendal vaiba alla lükatud fotol kujutati sõbra puhkusereisi.

Võiks ju arvata, et tehnoloogia aitab kaasa sõprade kogemuste vahetamisele. Ent pange tähele, kui need on liiga head, ei taha seda keegi teine näha. Ei tea, kas kadedus aitaks meil parandada kohta õnnelike riikide edetabelis. Praegu tundub, et see info on lükatud vaiba alla, sõprade helgemate eluhetkede kõrvale.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: