Puulehed muudab punaseks stress ({{commentsTotal}})

9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.

Lühike vastus on stress. Erinevate häiringute korral muudavad puulehed värvi.

Sügisene lehtede värvumine on esmalt seotud sellega, et roheline värvus kaob ära. Kui roheline värvus ehk klorofüll ära kaob, siis lähevad lehed kollaseks.

Kui sügisel on sellised päikeselised päevad ja külmad ööd, siis lähevad lehed ka punaseks. Punane toon on taimedel selline stressi värv, samamoodi nagu inimesel – inimene läheb näost punaseks, kuigi mehhanism on täiesti teine seal – stressitoon, mis tekib igasugu häiringute korral.

Stressi korral suureneb taimes suhkrusisaldus. Suhkrusisaldus on suhteliselt suuremaks läinud, siis hakkab taim punaseks muutuma.

Külmal öösel ei saa taim neid toodetud suhkruid ära vedada, need jäävad lehtedesse, hakkavad sinna kuhjuma ja selle tõttu tekib selline analoogne pilt: taim ei ole stressis, aga tekib stressireaktsioon.

Punaseid lehti näeb rohkem maal. Kui seal kõrval ei ole just sigalat. Sest see punane toon sõltub lämmastikuühenditest eelkõige, mitte lihtsalt suhkru hulgast.

Ja linnaõhus on palju neid saasteaineid autode heitgaasidest tulevaid lämmastikoksiide, millest taim toitub siis lehtede kaudu ja selle tulemusena lämmastiku ja suhkrute tasakaal on nihutatud lämmastiku kasuks ja seda punast reaktsiooni ei teki nii kergesti.

Võib oletada, et järgmisel nädalal saabub see kevade kõige ilusam aeg. Äkki see on niimoodi kraadi võrra punakam.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.