Puulehed muudab punaseks stress ({{commentsTotal}})

9-aastane Eva saatis ERR Novaatorile küsimuse, miks lähevad osade puude lehed sügiseti punaseks, osad aga kollaseks või pruuniks. Palusime sellele küsimusele vastata Tallinna ülikooli botaanika lektoril Tõnu Ploompuul.

Lühike vastus on stress. Erinevate häiringute korral muudavad puulehed värvi.

Sügisene lehtede värvumine on esmalt seotud sellega, et roheline värvus kaob ära. Kui roheline värvus ehk klorofüll ära kaob, siis lähevad lehed kollaseks.

Kui sügisel on sellised päikeselised päevad ja külmad ööd, siis lähevad lehed ka punaseks. Punane toon on taimedel selline stressi värv, samamoodi nagu inimesel – inimene läheb näost punaseks, kuigi mehhanism on täiesti teine seal – stressitoon, mis tekib igasugu häiringute korral.

Stressi korral suureneb taimes suhkrusisaldus. Suhkrusisaldus on suhteliselt suuremaks läinud, siis hakkab taim punaseks muutuma.

Külmal öösel ei saa taim neid toodetud suhkruid ära vedada, need jäävad lehtedesse, hakkavad sinna kuhjuma ja selle tõttu tekib selline analoogne pilt: taim ei ole stressis, aga tekib stressireaktsioon.

Punaseid lehti näeb rohkem maal. Kui seal kõrval ei ole just sigalat. Sest see punane toon sõltub lämmastikuühenditest eelkõige, mitte lihtsalt suhkru hulgast.

Ja linnaõhus on palju neid saasteaineid autode heitgaasidest tulevaid lämmastikoksiide, millest taim toitub siis lehtede kaudu ja selle tulemusena lämmastiku ja suhkrute tasakaal on nihutatud lämmastiku kasuks ja seda punast reaktsiooni ei teki nii kergesti.

Võib oletada, et järgmisel nädalal saabub see kevade kõige ilusam aeg. Äkki see on niimoodi kraadi võrra punakam.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.