Kopratamm hoiab jõevee jaheda ({{commentsTotal}})

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

Ameerika teadlaste avastus on üsna üllatav. Varem eeldati, otse vastupidi, et kobraste tammiehitus tõstab jõevee temperatuuri. Jõepervelt langetatud puude jahe vari vee kohalt seetõttu ju kaob.

Teadlased eesotsas Nicholas Weberiga uurimisasutusest Eco-Logical Research jälgisid kaheksa aasta jooksul Oregoni osariigis voolava Bridge Creeki jõe temperatuuri 34-kilomeetrisel lõigul 23 vaatluspaigas. Selle aja jooksul kasvas sealsete kopratammide arv 24lt 120le.

Selgus, et kaheksa aastaga langes jõevee temperatuur keskmiselt 2,6 °C. Tammide toimel vähenes ka temperatuuri ööpäevane kõikumine.

Weber ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et neisse jõgedesse, mille vesi on inimtegevuse toimel soojenenud ja kus elab soojakartlikke kalu, võiks asustada kopraid või rajada kunstlikke kopratamme.

Pole aga selge, miks tammid temperatuuri alandavad. Võibolla on asi lihtsalt selles, et tammide taga üles paisutatud suurte veehulkade üles soojendamiseks kulub päikesel rohkem aega.

Igal juhul võivad kopratammide üle rõõmustada peale kalade ka paljud muudki olendid. On teada, et need loomtegevuse toimel tekkinud rajatised soodustavad üleüldse kohaliku elurikkuse alalhoidu.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.