Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits ({{commentsTotal}})

Peeter Laurits.
Peeter Laurits. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

"Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist," avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: "Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada."

"Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule," põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis, töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina. 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses. 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988–2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga, stipendiumiga "Ela ja sära", Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.