Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits ({{commentsTotal}})

Peeter Laurits.
Peeter Laurits. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

"Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist," avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: "Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada."

"Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule," põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis, töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina. 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses. 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988–2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga, stipendiumiga "Ela ja sära", Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: