Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on fotokunstnik Peeter Laurits ({{commentsTotal}})

Peeter Laurits.
Peeter Laurits. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

"Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist," avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: "Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada."

"Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule," põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis, töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina. 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses. 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988–2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga, stipendiumiga "Ela ja sära", Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.