Akadeemiline loeng heitis vigastuste epideemiale kirurgi pilgu ({{commentsTotal}})

Peep Talving
Peep Talving Autor/allikas: Andres Tennus, Tartu ülikool

Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving rääkis inauguratsiooniloengul üleilmsest traumaatiliste vigastuste arengutest, ravivõimalustest ja tulevikuväljavaadetest.

Nagu kõigil haigustel, on ka vigastustel sageli kindlad põhjused, nende teket soodustavad ja takistavad tegurid ja erinevad võimalikud vältimise viisid. Kuigi vigastused on igapäevased ja invalidiseerivad nähtused üle maailma ja vigastussurmasid esineb kõige rohkem just noorte inimeste puhul, on vigastuste epideemia temaatika üle maailma pidevalt alarahastatud ja seetõttu on epideemia põhjuste teaduslik analüüsimine ja ennetavate meetmete väljatöötamine raskendatud.

Professor Peep Talvingu sõnul on Eestis teravate vigastuse osakaal madal, kui võrrelda meid USA, Lõuna-Aafrika ja teiste riikidega, kus illegaalseid relvi on ringluses palju. "USA Rahvuslik traumaregister annab nii kuulihaavade kui ka noavigastuste suurusjärguks 4 protsenti, mis tähendab, et läbivate vigastuste koguhulk on seal 8%. Lõuna-Aafrika läbivate vigastuste sagedus on 30% juures. Eestis olid 2013. aastal Eesti regionaalhaiglatesse jõudnud rasketelt vigastatutest vaid 5% läbivad vigastused," rääkis Talving, kelle sõnul on range relvakontroll viinud Eestis teravate vigastuste protsendi suhteliselt madalale.

Kuigi Eesti on läbivate vigastuste eest kaitstud, on siinne vigastussurmade osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ning selle põhjused vajavad prof Talvingu sõnul üksikasjalikumat kaardistamist ja sekkumist. "Turvarihmad, kiivrid, relvakontroll, käitumine ühiskonnas ja efektiivne haiglaravi," loetleb Talving meetmeid, millega õnnetusi ja nende järgseid tüsistusi ning surmade arvu vähendada.

Professor Peep Talving on õppinud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ravi erialal ja lõpetanud arstiõpingud Karolinska Instituudis. 2006. aastal kaitses Talving Karolinska Instituudis doktoriväitekirja teemal "Maksa- ja kaksteistsõrmiku vigastused ning vedelikuteraapia veritsusšoki ravis". Professor Talvingul on pikaajaline rahvusvaheline kliiniline ja teaduslik kogemus Rootsist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Ameerika Ühendriikidest. Lisaks arvukatele teadusartiklitele on ta avaldanud mitmeid käsiraamatute peatükke traumaatiliste vigastuste teemadel. 2015. aastast on prof Talving SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja, SA Tartu ülikooli kliinikumi arst-konsultant ja Tartu ülikooli kirurgiakliiniku külalisprofessor. Alates 2016. aastast on Peep Talving Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kirurgiliste haiguste korraline professor.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: