Akadeemiline loeng heitis vigastuste epideemiale kirurgi pilgu ({{commentsTotal}})

Peep Talving
Peep Talving Autor/allikas: Andres Tennus, Tartu ülikool

Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving rääkis inauguratsiooniloengul üleilmsest traumaatiliste vigastuste arengutest, ravivõimalustest ja tulevikuväljavaadetest.

Nagu kõigil haigustel, on ka vigastustel sageli kindlad põhjused, nende teket soodustavad ja takistavad tegurid ja erinevad võimalikud vältimise viisid. Kuigi vigastused on igapäevased ja invalidiseerivad nähtused üle maailma ja vigastussurmasid esineb kõige rohkem just noorte inimeste puhul, on vigastuste epideemia temaatika üle maailma pidevalt alarahastatud ja seetõttu on epideemia põhjuste teaduslik analüüsimine ja ennetavate meetmete väljatöötamine raskendatud.

Professor Peep Talvingu sõnul on Eestis teravate vigastuse osakaal madal, kui võrrelda meid USA, Lõuna-Aafrika ja teiste riikidega, kus illegaalseid relvi on ringluses palju. "USA Rahvuslik traumaregister annab nii kuulihaavade kui ka noavigastuste suurusjärguks 4 protsenti, mis tähendab, et läbivate vigastuste koguhulk on seal 8%. Lõuna-Aafrika läbivate vigastuste sagedus on 30% juures. Eestis olid 2013. aastal Eesti regionaalhaiglatesse jõudnud rasketelt vigastatutest vaid 5% läbivad vigastused," rääkis Talving, kelle sõnul on range relvakontroll viinud Eestis teravate vigastuste protsendi suhteliselt madalale.

Kuigi Eesti on läbivate vigastuste eest kaitstud, on siinne vigastussurmade osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem ning selle põhjused vajavad prof Talvingu sõnul üksikasjalikumat kaardistamist ja sekkumist. "Turvarihmad, kiivrid, relvakontroll, käitumine ühiskonnas ja efektiivne haiglaravi," loetleb Talving meetmeid, millega õnnetusi ja nende järgseid tüsistusi ning surmade arvu vähendada.

Professor Peep Talving on õppinud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas ravi erialal ja lõpetanud arstiõpingud Karolinska Instituudis. 2006. aastal kaitses Talving Karolinska Instituudis doktoriväitekirja teemal "Maksa- ja kaksteistsõrmiku vigastused ning vedelikuteraapia veritsusšoki ravis". Professor Talvingul on pikaajaline rahvusvaheline kliiniline ja teaduslik kogemus Rootsist, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Ameerika Ühendriikidest. Lisaks arvukatele teadusartiklitele on ta avaldanud mitmeid käsiraamatute peatükke traumaatiliste vigastuste teemadel. 2015. aastast on prof Talving SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja, SA Tartu ülikooli kliinikumi arst-konsultant ja Tartu ülikooli kirurgiakliiniku külalisprofessor. Alates 2016. aastast on Peep Talving Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kirurgiliste haiguste korraline professor.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.