Lähitulevik toob 3D-prinditud munasarjad ({{commentsTotal}})

3D-prinditud tehismunasarja ehitamiseks kasutatud sõrestik.
3D-prinditud tehismunasarja ehitamiseks kasutatud sõrestik. Autor/allikas: Northwesterni ülikool

Keharakkudega täiendatud želatiinist munasarjad võimaldasid saada viljatutel emashiirtel terveid järeltulijaid. Uuringu taga olevad teadlased loodavad, et inimkatsetes jõutakse sama tulemuseni vähem kui kümne aastaga.

 

Hiirte munasarju on asendatud 3D-prinditud tehisorganitega varemgi. Inimeste munasarjad on aga oluliselt suuremad. Seeläbi on peljatud, et hiirte organismis tõestatult töötavate lahenduste kasutamine on raske, tarbetult keerukas või võimatu.

Värskes töös nägid ameerika teadlased eesotsas Terese Woodruffiga lahendust poorses hüdrogeelis. Želatiinis, mis moodustab pehmetest kudedest niigi võrdlemisi suure osa. Valminud sõrestikku täiendati hiirte endi munasarja rakkudega. Folliikulid toidavad munarakke ja toodavad östrogeene. Naissuguhormoonid põhjustavad muu hulgas emaka limaskesta paksenemist ja ei lase küpseda teistel munarakkudel.

Printimisel kindlat mustrit järgides oli munasarja kuju matkiv struktuur selle siirdamiseks üheaegselt piisavalt tugev, kuid samal ajal ka piisavalt poorne, et tehisorgan lõimuks hiirte enda organismiga. Protseduuri järel hakkasid munarakud loomupäraselt küpsema ja perioodiliselt munasarjadest vabanema. Samuti kasvasid organist läbi veresooned, mis võimaldas rakkude eritavatel hormoonidel mõjutada ka ülejäänud keha ja varustada folliikuleid hapniku ja toitainetega.

Tiineks jäänud emashiirtel oli võimalik saada ja üles kasvatada terveid järeltulijaid. Woodruff loodab kolleegidega, et tulevikus võiks pakkuda 3D-prinditud tehisorganid abi tütarlastele, kes on jäänud kemoteraapia või kiiritusravi tõttu viljatuks. Arstidel on võimalik pakkuda leevendust enne protseduuri külmutatud munasarjakoe toel, ent alati koeproove enne vähiravi algust tuleviku tarbeks tallele ei panda.

Töörühm loodab, et esimeste edukate inimkatseteni jõutakse kümne aasta jooksul. Eelnevates sarnastes uuringutes on olnud peamiseks väljakutseks tehisorgani lõimimine veresoonkonnaga. Mida suurem on elund, seda raskem on kindlustada, et toitained ja hapnik jõuavad iga rakuni. Järgmise sammuna plaanib töörühm teha analoogseid katseid sigadega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.