Lähitulevik toob 3D-prinditud munasarjad ({{commentsTotal}})

3D-prinditud tehismunasarja ehitamiseks kasutatud sõrestik.
3D-prinditud tehismunasarja ehitamiseks kasutatud sõrestik. Autor/allikas: Northwesterni ülikool

Keharakkudega täiendatud želatiinist munasarjad võimaldasid saada viljatutel emashiirtel terveid järeltulijaid. Uuringu taga olevad teadlased loodavad, et inimkatsetes jõutakse sama tulemuseni vähem kui kümne aastaga.

 

Hiirte munasarju on asendatud 3D-prinditud tehisorganitega varemgi. Inimeste munasarjad on aga oluliselt suuremad. Seeläbi on peljatud, et hiirte organismis tõestatult töötavate lahenduste kasutamine on raske, tarbetult keerukas või võimatu.

Värskes töös nägid ameerika teadlased eesotsas Terese Woodruffiga lahendust poorses hüdrogeelis. Želatiinis, mis moodustab pehmetest kudedest niigi võrdlemisi suure osa. Valminud sõrestikku täiendati hiirte endi munasarja rakkudega. Folliikulid toidavad munarakke ja toodavad östrogeene. Naissuguhormoonid põhjustavad muu hulgas emaka limaskesta paksenemist ja ei lase küpseda teistel munarakkudel.

Printimisel kindlat mustrit järgides oli munasarja kuju matkiv struktuur selle siirdamiseks üheaegselt piisavalt tugev, kuid samal ajal ka piisavalt poorne, et tehisorgan lõimuks hiirte enda organismiga. Protseduuri järel hakkasid munarakud loomupäraselt küpsema ja perioodiliselt munasarjadest vabanema. Samuti kasvasid organist läbi veresooned, mis võimaldas rakkude eritavatel hormoonidel mõjutada ka ülejäänud keha ja varustada folliikuleid hapniku ja toitainetega.

Tiineks jäänud emashiirtel oli võimalik saada ja üles kasvatada terveid järeltulijaid. Woodruff loodab kolleegidega, et tulevikus võiks pakkuda 3D-prinditud tehisorganid abi tütarlastele, kes on jäänud kemoteraapia või kiiritusravi tõttu viljatuks. Arstidel on võimalik pakkuda leevendust enne protseduuri külmutatud munasarjakoe toel, ent alati koeproove enne vähiravi algust tuleviku tarbeks tallele ei panda.

Töörühm loodab, et esimeste edukate inimkatseteni jõutakse kümne aasta jooksul. Eelnevates sarnastes uuringutes on olnud peamiseks väljakutseks tehisorgani lõimimine veresoonkonnaga. Mida suurem on elund, seda raskem on kindlustada, et toitained ja hapnik jõuavad iga rakuni. Järgmise sammuna plaanib töörühm teha analoogseid katseid sigadega.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.