Marsil sadas kunagi kõvasti vihma ({{commentsTotal}})

Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Robert Craddock ja Ralph Lorenz Johns Hopkinsi ülikoolist analüüsisid Marsi pinnavorme Maa peal järele proovitud meetoditega. Maa peal on vihmavee erodeerivat toimet maastikele uuritud päris põhjalikult, sest sel on suurt põllumajanduslikku ja muidu majanduslikku mõju.

Et vihm sajab alla atmosfäärist, pidid Craddock ja Lorenz arvesse võtma ka seda, kuidas on muutunud Marsi atmosfäär Marsi tekkimisest kulunud aastamiljardite jooksul. Noorel Marsil oli atmosfäär praegusega võrreldes palju paksem ja kõrgema rõhuga. Atmosfääri rõhust aga sõltub, kui suured on vihmapiisad ja kui suure hooga nad langevad.

Marsi ajaloo algaegadel olid vihmapiisad tõenäoliselt väga väikesed, nii et vihmasadu võis meenutada pigem udu laskumist. Ent kui rõhk miljonite aastate pikku kahanes, läksid piisad suuremaks ja nende langemine hoogsamaks. Nii hakkasidki Marsile tekkima praegugi näha olevad suured orud. Hiljem kaotas paraku Marss suurema osa oma veest ja lakkasid igasugused vihmad.

Oma uurimistööst kirjutavad Craddock ja Lorenz ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.