Marsil sadas kunagi kõvasti vihma ({{commentsTotal}})

Kunagi sadas Marsil kõvasti vihma. Koguni nii kõvasti, et vihmavesi vormis ümber meteoriidikraatrite kuju, rääkimata suurte jõesängide uuristamisest punase planeedi pinnale. Ameerika teadlaste väitel läksid sajud Marsi atmosfääris toimunud muutuste ajel teatud ajal üha tihedamaks ja tihedamaks.

Robert Craddock ja Ralph Lorenz Johns Hopkinsi ülikoolist analüüsisid Marsi pinnavorme Maa peal järele proovitud meetoditega. Maa peal on vihmavee erodeerivat toimet maastikele uuritud päris põhjalikult, sest sel on suurt põllumajanduslikku ja muidu majanduslikku mõju.

Et vihm sajab alla atmosfäärist, pidid Craddock ja Lorenz arvesse võtma ka seda, kuidas on muutunud Marsi atmosfäär Marsi tekkimisest kulunud aastamiljardite jooksul. Noorel Marsil oli atmosfäär praegusega võrreldes palju paksem ja kõrgema rõhuga. Atmosfääri rõhust aga sõltub, kui suured on vihmapiisad ja kui suure hooga nad langevad.

Marsi ajaloo algaegadel olid vihmapiisad tõenäoliselt väga väikesed, nii et vihmasadu võis meenutada pigem udu laskumist. Ent kui rõhk miljonite aastate pikku kahanes, läksid piisad suuremaks ja nende langemine hoogsamaks. Nii hakkasidki Marsile tekkima praegugi näha olevad suured orud. Hiljem kaotas paraku Marss suurema osa oma veest ja lakkasid igasugused vihmad.

Oma uurimistööst kirjutavad Craddock ja Lorenz ajakirjas Icarus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.