Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid ({{commentsTotal}})

Eelmisel ja käesoleval aastal võib suve jooksul üle Eesti näha tavapärasest rohkem liblikavõrguga loodusteadlasi – sest käimas on üle-eestiline päevaliblikate kaardistamine. Kahe aasta jooksul määratakse enam kui 1200 proovipunktis sadu tuhandeid liblikaid.

Päevaliblikate kaardistamise projekti eesmärgiks on, et kogu Eesti erinevate biotoopide kohta ja kõikide seal elavate liikide kohta oleks usaldusväärsed andmed. Juba praeguseks on katalogiseeritud 22 000 rida püügiandmeid – sellise suurusega andmestik on oluline info nii teadlastele kui looduskaitsjatele.

Projekti juht ja Tartu ülikooli zooloogia osakonna teadur, Anu Tiitsaar, rõhutab uuringu ainulaadsust: “Meil ei ole kunagi varem neid uuritud nii süstemaatiliselt ja üle Eesti. Meil on suured valged alad, kus praktiliselt ei ole mitte keegi kunagi loendamas käinud. Lisaks on meil väga puudulik info kaitsealuste liikide kohta ja nende täpse leviku kohta.”

Eestis on kokku tuhatkond liblikaliiki, neist veidi üle saja on klassikalised päevaliblikad. Külmast ilmast hoolimata on esimesed lendajad juba väljas, kuigi tänavu väikese viivitusega:

“Putukate jaoks on temperatuur absoluutne A ja O, see tähendab, et kõik sõltub sellest: sõltub nende arengu kestus, arengu kiirus, keha suurus jne. Liblikate ja teiste putukate talvist puhkepausi nimetatakse diapausiks. Külma kevadega nihkub ka putukamaailmas kõik edasi. Kui me mõtleme näiteks sellisele lehtedest toituvale putukale, siis tal ei ole mõtet sealt diapausist varem välja tulla, sest midagi ei ole süüa. Ta peab ootama kuni tal on midagi süüa ja siis ta hakkab arenema,” kirjeldab Tartu ülikooli vanemteadur, Tiit Teder seda, kuidas putukamaailm maikuiste lumesadudega hakkama saab.

Liblikate kaardistamise projekti tegevused saavadki taas hoo sisse siis kui mai lõpus ilmad soojad ja õhk putukatest ja liblikatest kirju. Liblikad on ökoloogile oluliseks indikaatoriks mingi elupaigatüübi uurimisel: seal kus on palju liblikaliike, on palju ka muud elurikkust, taimedest imetajateni. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud teadustöö tulemusena saavad looduskaitsjad teha kaitsealade ja maakasutuse planeerimisel senisest täpsemaid otsuseid.

“Näiteks harilik rabasilmik oli selline liik, kelle leviala täpsustus Eestis, kuna teda oli tõesti väga vähe enne teada. Samas, kõige arvukam liik, kes on praktiliselt igas leiupunktis olemas, on rohusilmik, tema on väga arvukas ja väga tavaline; ja teine väga arvukas ja väga tavaline on kesasilmik,” avab Tiitsaar eelmise suve andmete põhjal tehtud kokkuvõtteid.

Toimetaja: Randel Kreitsberg



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: