Laktoositalumatud vajavad rohkem D-vitamiini ({{commentsTotal}})

Piimatooted poes.
Piimatooted poes. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Toronto ülikooli värske teadusuuring näitab, et inimestel, kes on geenide järgi laktoositalumatud, on veres D-vitamiini tase madalam.

Piimasuhkru- ehk laktoositaluvus või -taluvus sõltub meie geenidest. Kui inimene talub piimasuhkrut, on tegu mutatsiooniga, mis annab aimu sellest, et aastasadade jooksul kohastusid meie esivanemad piima tarbimisega.

Suurem osa inimesi on aga laktoositalumatud (ehk laktoositaluvus on maailmas inimeste hulgas pigem harvaesinev nähtus) ja seda kõike mõjutab üks geen, mida lühidalt nimetatakse LCT geeniks.

Värskest uuringust selgub aga tõsiasi, et laktoositalumatutel inimestel on ka D-vitamiini hulk veres väiksem. Miks see nii on?

D-vitamiini omistamist seostatakse just piimatoodete tarbimisega, mida aga laktoositalumatud inimesed ei tarbi.

Samas on aga D-vitamini vaja, et tagada luude ja vere vahel kaltsiumi ja fosfori vahetus. D-vitamiini puudus põhjustab luude deminaralisatsiooni ehk lihtsamalt öeldes muutuvad luud hapraks.

Toronto ülikooli teadlased nendivad oma uuringu tulemusi vaadates, et ennekõike aitavad uuringu tulemused märguande neile, kes piima ei joo: sööge lisaks D-vitamiini või näiteks järgmisi toiduaineid:

  • kalamaksaõli
  • lõhe
  • heeringas
  • sardiin
  • lest
  • munad
  • või
  • tursk


Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.