Laktoositalumatud vajavad rohkem D-vitamiini ({{commentsTotal}})

Piimatooted poes.
Piimatooted poes. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Toronto ülikooli värske teadusuuring näitab, et inimestel, kes on geenide järgi laktoositalumatud, on veres D-vitamiini tase madalam.

Piimasuhkru- ehk laktoositaluvus või -taluvus sõltub meie geenidest. Kui inimene talub piimasuhkrut, on tegu mutatsiooniga, mis annab aimu sellest, et aastasadade jooksul kohastusid meie esivanemad piima tarbimisega.

Suurem osa inimesi on aga laktoositalumatud (ehk laktoositaluvus on maailmas inimeste hulgas pigem harvaesinev nähtus) ja seda kõike mõjutab üks geen, mida lühidalt nimetatakse LCT geeniks.

Värskest uuringust selgub aga tõsiasi, et laktoositalumatutel inimestel on ka D-vitamiini hulk veres väiksem. Miks see nii on?

D-vitamiini omistamist seostatakse just piimatoodete tarbimisega, mida aga laktoositalumatud inimesed ei tarbi.

Samas on aga D-vitamini vaja, et tagada luude ja vere vahel kaltsiumi ja fosfori vahetus. D-vitamiini puudus põhjustab luude deminaralisatsiooni ehk lihtsamalt öeldes muutuvad luud hapraks.

Toronto ülikooli teadlased nendivad oma uuringu tulemusi vaadates, et ennekõike aitavad uuringu tulemused märguande neile, kes piima ei joo: sööge lisaks D-vitamiini või näiteks järgmisi toiduaineid:

  • kalamaksaõli
  • lõhe
  • heeringas
  • sardiin
  • lest
  • munad
  • või
  • tursk


Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.