Kristjan Port: kas elu Maal asuvad juhtima tarkvaramaailma hiiud? ({{commentsTotal}})

Keda Donald Trump järgmistel kartma peab?
Keda Donald Trump järgmistel kartma peab? Autor/allikas: Kevinb Lamarque/Reuters/Scanpix

Kõik peavad kusagilt alustama. Kui kõik alustavad samast kohast, kas nad jõuavad ka sarnase lõpptulemuseni? Surma silmas pidades kindlasti. Kuid enne seda on võimalik olla näiteks USA president. Seniste presidentide varasemaid ameteid vaadates saab aimu, millega peaks taolise koha unistaja varakult arvestama.

Enamik 45 presidendist on pidanud advokaadi ametit. Kasuks on tulnud teenistus sõjaväes. Mõni harv on olnud õpetaja või insener. Unustada ei saa ka kahte näitlejat. Kuigi neist teine on esinenud tosinas filmis ja veelgi enamates teleseriaalides, olles isegi ekraaninäitlejaid ühendava organisatsiooni liige ja saades sealt iga-aastast pensioni, teatakse teda rohkem kinnisvara arendajana. Ilmselt tuli näitlemisoskus valimistel kasuks.

USA presidentide mõttelist ühist portreed vaadates ja kandes kaelas nende varasema ameti silte, saab aimu aegade kulgemise teel olnud sündmustest, mis on teatud ametis olijaid rohkem edutanud või on osanud tegusamad isendid valida ise sellised ajastu vajadusi kajastavad ametid, mille valguses on paremini välja paistnud nende isiku erakordsus.

Viimane president, kes on samal ajal kõik ja mitte keegi, võib olla märgiks avalikkuse seni teadvustamatust soovist näha riigi juhtimise juures midagi vähem traditsioonilist. Midagi modernsemat.

Praegune asjade seis võib tuleneda sellest, et avalikkus polnud vajalikku temaatikat endale piisavalt teadvustatud. Põhjus on arusaadav. Sotsiaalsetel protsessidel on inertsust ja need kalduvad vanameelsusse. Võibolla toimib vahepealne šokk nagu aevastus, mille järel muutub teadvus hetkega selgemaks ja tähelepanu märkab tarbitavas meedias uusi mõtteid nagu värsket õhku.

Arutlusel võiks lähtuda sellest, mis on mõjutanud hetkel inimeste elu kõige enam ja kas selle mõju jätkub? Järelikult võiks tulla kasuks selle valdkonna mõne silmapaistva tegelase kaasamine hoidma riigitüüri ajal ja vetes mida nemad kõige paremini tunnevad. Õigusloomel on küll mõju iga kodaniku elule, aga see kulgeb tavaliselt protsesside sabas, püüdes klaarida uudseid olukordi. Advokaadid on jõudnud riigijuhi ametisse tänu kokkulepete kunsti valdamisele. Samas võiks ju kokkuleppeid saavutada ilma kirja pandud seadusteta. Näiteks manipuleerides inimeste teadvuse ja tegutsemisvõimalustega. Suunates neid talitama süsteemi toimimiseks kasulikus voolus.

Nagu näiteks 32-aastane Sam Altman. Paljud peavad teda maailma parimaks tehnoloogia investoriks. Teda hinnatakse innovatsiooni strateegina ehk eksperdina, kelle nõu küsiks iga kaasaegse riigi juht. Altmani kirjelduses elame põllumajanduse ja tööstusrevolutsiooni järel meie endi poolt loodud tarkvara revolutsiooni epohhi, milles toimetulekuks on ajaloolisest kogemusest vähe õppida. Tema hinnangul kasvab lähiajal hüppeliselt varandusliku ebavõrdsuse lõhe, kui tarkvara revolutsioon koondab uue töö võimalused väheste kätte.

Juhtuma hakkavas võib kodanike valik kalduda mõne sõjaväelase kasuks, kellelt oodatakse ilmselt ühiskondliku korra hoidmisel vanamoodsamat lähenemist. Kuid miks mitte kaaluda seekord nutikusele rajanevat kandidatuuri? Sam Altman arvab sama ja kandideerib järgmisel aastal California kuberneri ametikohale. Erinevalt varasematest poliitilise süsteemi välistest ja oma rikkuste jõule lootnud kandidaatidest, rajaneb Altmani strateegia digitaalsele nutikusele, sotsiaalmeediale ja erinevatele tehnoloogilistele võimalustele. Nende abil püüab ta mõjutada noori ning immigrantidest valijaid.

Aastavahetusel levis info Mark Zuckerbergi ebatavalisest plaanist külastada kõiki osariike ja suhelda tavaliste inimestega. See käivitas spekulatsioonid mehe võimalikust ettevalmistusest poliitikasse sisenemiseks kuni presidendi kandidatuurini välja. Järsku oleme jõudmas ajajärku, kui elu Maal asuvad juhtima tarkvaramaailma valitsejad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.