Kristjan Port: kas elu Maal asuvad juhtima tarkvaramaailma hiiud? ({{commentsTotal}})

Keda Donald Trump järgmistel kartma peab?
Keda Donald Trump järgmistel kartma peab? Autor/allikas: Kevinb Lamarque/Reuters/Scanpix

Kõik peavad kusagilt alustama. Kui kõik alustavad samast kohast, kas nad jõuavad ka sarnase lõpptulemuseni? Surma silmas pidades kindlasti. Kuid enne seda on võimalik olla näiteks USA president. Seniste presidentide varasemaid ameteid vaadates saab aimu, millega peaks taolise koha unistaja varakult arvestama.

Enamik 45 presidendist on pidanud advokaadi ametit. Kasuks on tulnud teenistus sõjaväes. Mõni harv on olnud õpetaja või insener. Unustada ei saa ka kahte näitlejat. Kuigi neist teine on esinenud tosinas filmis ja veelgi enamates teleseriaalides, olles isegi ekraaninäitlejaid ühendava organisatsiooni liige ja saades sealt iga-aastast pensioni, teatakse teda rohkem kinnisvara arendajana. Ilmselt tuli näitlemisoskus valimistel kasuks.

USA presidentide mõttelist ühist portreed vaadates ja kandes kaelas nende varasema ameti silte, saab aimu aegade kulgemise teel olnud sündmustest, mis on teatud ametis olijaid rohkem edutanud või on osanud tegusamad isendid valida ise sellised ajastu vajadusi kajastavad ametid, mille valguses on paremini välja paistnud nende isiku erakordsus.

Viimane president, kes on samal ajal kõik ja mitte keegi, võib olla märgiks avalikkuse seni teadvustamatust soovist näha riigi juhtimise juures midagi vähem traditsioonilist. Midagi modernsemat.

Praegune asjade seis võib tuleneda sellest, et avalikkus polnud vajalikku temaatikat endale piisavalt teadvustatud. Põhjus on arusaadav. Sotsiaalsetel protsessidel on inertsust ja need kalduvad vanameelsusse. Võibolla toimib vahepealne šokk nagu aevastus, mille järel muutub teadvus hetkega selgemaks ja tähelepanu märkab tarbitavas meedias uusi mõtteid nagu värsket õhku.

Arutlusel võiks lähtuda sellest, mis on mõjutanud hetkel inimeste elu kõige enam ja kas selle mõju jätkub? Järelikult võiks tulla kasuks selle valdkonna mõne silmapaistva tegelase kaasamine hoidma riigitüüri ajal ja vetes mida nemad kõige paremini tunnevad. Õigusloomel on küll mõju iga kodaniku elule, aga see kulgeb tavaliselt protsesside sabas, püüdes klaarida uudseid olukordi. Advokaadid on jõudnud riigijuhi ametisse tänu kokkulepete kunsti valdamisele. Samas võiks ju kokkuleppeid saavutada ilma kirja pandud seadusteta. Näiteks manipuleerides inimeste teadvuse ja tegutsemisvõimalustega. Suunates neid talitama süsteemi toimimiseks kasulikus voolus.

Nagu näiteks 32-aastane Sam Altman. Paljud peavad teda maailma parimaks tehnoloogia investoriks. Teda hinnatakse innovatsiooni strateegina ehk eksperdina, kelle nõu küsiks iga kaasaegse riigi juht. Altmani kirjelduses elame põllumajanduse ja tööstusrevolutsiooni järel meie endi poolt loodud tarkvara revolutsiooni epohhi, milles toimetulekuks on ajaloolisest kogemusest vähe õppida. Tema hinnangul kasvab lähiajal hüppeliselt varandusliku ebavõrdsuse lõhe, kui tarkvara revolutsioon koondab uue töö võimalused väheste kätte.

Juhtuma hakkavas võib kodanike valik kalduda mõne sõjaväelase kasuks, kellelt oodatakse ilmselt ühiskondliku korra hoidmisel vanamoodsamat lähenemist. Kuid miks mitte kaaluda seekord nutikusele rajanevat kandidatuuri? Sam Altman arvab sama ja kandideerib järgmisel aastal California kuberneri ametikohale. Erinevalt varasematest poliitilise süsteemi välistest ja oma rikkuste jõule lootnud kandidaatidest, rajaneb Altmani strateegia digitaalsele nutikusele, sotsiaalmeediale ja erinevatele tehnoloogilistele võimalustele. Nende abil püüab ta mõjutada noori ning immigrantidest valijaid.

Aastavahetusel levis info Mark Zuckerbergi ebatavalisest plaanist külastada kõiki osariike ja suhelda tavaliste inimestega. See käivitas spekulatsioonid mehe võimalikust ettevalmistusest poliitikasse sisenemiseks kuni presidendi kandidatuurini välja. Järsku oleme jõudmas ajajärku, kui elu Maal asuvad juhtima tarkvaramaailma valitsejad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.