Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks ({{commentsTotal}})

Seitsetäpp-lepatriinu
Seitsetäpp-lepatriinu Autor/allikas: Wikipedia

Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Nüüd on Jaapani teadlased selle mõistatuse lahendanud. Kazuya Saito Tokyo ülikoolist ja ta kolleegid asendasid lepatriinul ühe kattetiiva läbipaistva kunstliku kattetiivaga ja jälgisid läbi selle lennutiiva kokkuvoltimist. Avastatud mehhanism võib nende sõnul abiks olla väga mitmesuguste innovaatiliste disainilahenduste väljatöötamisel, alates satelliidiantennidest ja mikroskoopilistest meditsiiniseadmetest kuni vihmavarjude ja ventilaatoriteni.

Lepatriinud saavad lendamiselt kõndimisele ja vastupidi väga nobedalt ja sujuvalt üle minna, sest suudavad lennutiibu väga kiiresti välja sirutada või kehaligi tõmmata.

Saito ja kolleegid salvestasid lennutiiva kokkuvoltimist kiirkaamera ja mikrokompuutertomograafiga, et saada protsessist kolmemõõtmeline ettekujutus. Nii nägid nad, et lepatriinude kasutatav keerukas voltimistehnika on inimeste jaoks üsna põnev ja uudne.

Saito sõnul võiks lepatriinult eeskuju võttes uuendada praeguseks juba tuhatkond aastat käibel olevat vihmavarju kokkupaneku ja lahtitegemise mehhanismi, nii et vihmavari püsiks kasutuskõlblik ka tugeva tuule käes.

Saito ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst Ameerika Ühendriikide riikliku teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.