Lepatriinu tiivad võiksid olla tuulise ilma vihmavarju eeskujuks ({{commentsTotal}})

Seitsetäpp-lepatriinu
Seitsetäpp-lepatriinu Autor/allikas: Wikipedia

Lepatriinul on ilusad punased mustatäpilised kattetiivad, aga lennates lähevad käiku hoopis õhemad ja vähem värvilised lennutiivad. Kuidas täpselt lepatriinu pärast lendamist oma lennutiivad kattetiibade alla kokku voldib, on seni aga jäänud saladuseks.

Nüüd on Jaapani teadlased selle mõistatuse lahendanud. Kazuya Saito Tokyo ülikoolist ja ta kolleegid asendasid lepatriinul ühe kattetiiva läbipaistva kunstliku kattetiivaga ja jälgisid läbi selle lennutiiva kokkuvoltimist. Avastatud mehhanism võib nende sõnul abiks olla väga mitmesuguste innovaatiliste disainilahenduste väljatöötamisel, alates satelliidiantennidest ja mikroskoopilistest meditsiiniseadmetest kuni vihmavarjude ja ventilaatoriteni.

Lepatriinud saavad lendamiselt kõndimisele ja vastupidi väga nobedalt ja sujuvalt üle minna, sest suudavad lennutiibu väga kiiresti välja sirutada või kehaligi tõmmata.

Saito ja kolleegid salvestasid lennutiiva kokkuvoltimist kiirkaamera ja mikrokompuutertomograafiga, et saada protsessist kolmemõõtmeline ettekujutus. Nii nägid nad, et lepatriinude kasutatav keerukas voltimistehnika on inimeste jaoks üsna põnev ja uudne.

Saito sõnul võiks lepatriinult eeskuju võttes uuendada praeguseks juba tuhatkond aastat käibel olevat vihmavarju kokkupaneku ja lahtitegemise mehhanismi, nii et vihmavari püsiks kasutuskõlblik ka tugeva tuule käes.

Saito ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst Ameerika Ühendriikide riikliku teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.