Eestlased käivad San Franciscos ratsionaalsust õppimas ({{commentsTotal}})

Seminaril õpetatakse palju erinevaid tehnikaid. Üks paremini uuritud tehnika psühholoogias on täideviimiskavatsus.
Seminaril õpetatakse palju erinevaid tehnikaid. Üks paremini uuritud tehnika psühholoogias on täideviimiskavatsus. Autor/allikas: Risto Uuk

Mittetulundusühing Center for Applied Rationality (CFAR) koolitab ratsionaalsusseminaril ettevõtjaid, efektiivseid altruiste ja teisi ambitsioonikaid, analüütilisi ja praktilisi inimesi tehnikatega tõenäosus- ja otsustusteooriast ning tunnetusteadusest.

Tartu ülikooli teaduskooli kommunikatsioonispetsialist Marek Järvik ütles ERR Novaatorile, et praeguseks on Eestist Jaan Tallinna stipendiumiga saadetud San Francisco seminaridele 57 inimest.

4-päevaste seminaride eesmärk on aidata osalejatel aru saada oma otsustest ja käitumisest ning nende üle parem kontroll saavutada. Nad on loonud katsetuste ja teadusavastuste põhjal ratsionaalsustehnikaid selleks, et teha täpsemaid ennustusi, vältida enesepettusi ning motiveerida ennast paremini tegutsema.

Seminaridel käsitletakse näiteks selliseid teemasid:

  • kuidas hinnata vastuolulisi intuitsioone,
  • kuidas seada eesmärke ja juhtida motivatsiooni,
  • kuidas muuta oma harjumusi muuta,
  • kuidas õppida uusi oskusi kiiremini.

Seminari korraldajad lähtuvad psühholoog Daniel Kahnemani põhimõttest, et inimese mõtlemine on jaotatud kahte süsteemi:

  1. Süsteem 1 on kiire, instinktiivne, emotsionaalne ja pingutusevaba, süsteem 2 aga aeglane, kaalutletud, loogiline ja pingutustnõudev.
  2. Süsteem 1 näide on kogenud autojuhi sõiduoskus tühjal maanteel, süsteem 2 näide on kompleksse matemaatika ülesande lahendamine.

Seminaridel osalejad on sageli arvutiteaduse, matemaatika, loodusteaduste, majanduse ja analüütilise filosoofia taustaga. Seega on nende süsteem 2 hästi arenenud.

Seminaris aga pööratakse rohkem tähelepanu süsteem 1-le, näiteks kuidas muuta oma soovitud käitumine harjumuspäraseks ning kuidas oma emotsioonidest paremini aru saada.

Seminari on eelneva tõttu kirjeldatud isegi kui teraapiana väga loogilistele inimestele.

Seminaril õpetatakse palju erinevaid tehnikaid. Üks paremini uuritud tehnika psühholoogias on täideviimiskavatsus (implementation intention), mida nemad kutsuvad „päästik-tegevuse planeerimiseks“.

Selle tehnika põhimõte seisneb selles, et kui soovime oma harjumusi muuta, peame üles leidma mustrid, mille alusel need automaatselt toimuvad.

Näiteks miks võib olla nii raske kaalus alla võtta?

Üks võimalus on, et esineb järgmine automatiseeritud harjumuse tsükkel: tekib igavus ja sellest tingitult rahutus -> liigun külmkapi juurde ja võtan toitu näksimiseks.

Selleks, et uus harjumus luua, tuleb see vana tsükkel ümber kujundada. Üks võimalus oleks seda teha näiteks nii: märkan, et tekib igavus ja sellest tingitult rahutus -> keskendun kolm minutit oma hingamisele.

Oluline on leida sellised päästikud, mis on võimalikult hästi märgatavad ja konkreetsed. On võimalik, et päästik tunnen-et-mul-on-igav ei ole piisavalt selge, et seda oleks lihtne märgata.

Tegevused, mis pärast päästikuid järgnevad, peavad olema võimalikult lihtsad ja vähe pingutust nõudvad, et neist harjumused kujuneksid. Näiteks tegevus kasutan-oma-tahtejõudu-et-vältida-näksimist võib olla liiga palju pingutust nõudev.

Päästik-tegevuse mustreid võib leida igas eluvaldkonnas. Seminaril tegeleti esimestel päevadel väga väikeste mustritega, nagu näiteks sotsiaalvõrgustiku kasutamine ja hommikune ärkamine. Viimastel seminaride päevadel aga hakati uurima oma harjumusi selleks, et enda karjääri efektiivsust suurendada eesmärgiga maailma paremaks muuta.

Paraku on ratsionaalsuse arendamisega tegelemisel põhjust ka skeptitsismiks.

Artikli „Contextual Debiasing and Critical Thinking: Reasons for Optimism“ autori Vasco Correia sõnul ei ole paljude teadlaste hinnangul kriitilise mõtlemise ja kognitiivsete kalduvuste õpetamine nii edukas kui loota võiks, või isegi et see on kasutu.

Kõik tehnikad, mida CFAR õpetab, ei ole tugeva teadusliku põhjaga. Mõnda tehnikat ei ole teaduskirjandusest isegi võimalik leida, sest need on isikliku kogemuse tulemusel kasutusele võetud.

Seda muidugi korraldajad ka selgitasid. Ühte tehnikat nimetavad nad ise libatehnikaks. Selle tehnika mõte seisnes lihtsalt selles, et tuleb panna endale stopperiga aeg ja selle jooksul probleem ära lahendada.

Skype'i ja Kazaa kaasasutaja Jaan Tallinn peab inimeste ratsionaalsemaks arendamist inimkonna tuleviku jaoks väga oluliseks. „[Center for Applied Rationality] töötab välja ja õpetab viise, kuidas inimesed võiksid endale paremini eesmärke seada ning nende poole püüelda [ehk] kuidas olla ratsionaalsemad,“ ütleb Jaan Tallinn videointervjuus.

2014. aastal ratsionaalsusseminaril käinud andmeteadlane ja blogija Taivo Pungas ütles ERR Novaatorile, et seminar on mõjutanud tema mõtlemist oluliselt siiamaani, kuid koolituse otsene mõju kestis 6-12 kuud.

2015. aastal osales seminaril Maris Sala, kes praegu õpib Aarhusi ülikoolis. Ta rääkis ERR Novaatorile, et üldine mõju tema mõttemaailmale oli pikaaegne, kuid kuna Eestis polnud tol ajal sellega tegelenud inimesi palju, oli tagasi tulles keerulisem hoida ülal sarnast tehnikate poolest selgemat maailmapilti.

CFAR-i liikmed ütlevad, et nende seminarid on mõeldud kõige enam inimestele, kes on ebaharilikult sisekaemuslikud, motiveeritud ja aktiivsed ning püüavad suurte globaalsete probleemide, nagu näiteks eksistentsiriskide, globaalse vaesuse ja loomade kannatuste, lahendamisse panustada.

Ratsionaalsuseminaril osalejad. Autor: KaYoung Park

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.