Kristjan Port: kes peaks ära hoidma järgmise lunavararünnaku? ({{commentsTotal}})

Häkkerid.
Häkkerid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Interneti küpsusega saabuvad argielu idülli rikastavate hüvede kõrval mitmesugused probleemid. Nädalavahetuse algus pakkuski paljudele lõõgastumise asemel šokeeriva äratundmishetke arvutiekraanile ilmunud teatega, et sotsiaalmeedia, mängude ja muu arvuti pakutava töö või rõõmu võimaluse kasutamine pole enam raha maksmata võimalik.

Eksperdid paigutasid arvutite massilise pantvangidraama seniste küberkuritegude tippu nii suurima kahju kui ka leviku tõttu. Erinevalt varasematest arvutite või interneti teenuste massilise kahjustamise juhtumitest kujutas seekordne rünnak otsest ohtu inimeste eludele.

Näiteks on vaja diagnoosimiseks ja vajaliku ravi määramiseks röntgeniaparaadiga vaadata raskes olukorras erakorralise meditsiini osakonda sattunud patsiendi naha ja luude all varjus peituvaid kudesid ning organeid. Paraku ilmusid röntgeniaparaati juhtivate arvutite ekraanidele kalgid teated lunarahanõudest. Antud olukorras ei päästa andmete varukoopia, sest blokeeriti seadmete sisse ehitatud arvutite töö.

Arusaadavalt põhjustas olukord paanikat. See omakorda ässitas kedagi süüdistama. Mitme haigla töö halvanud Ühendkuningriigis muutus olukord kiiresti poliitiliseks, sest valitsevad toorid olid paari aasta eest haiglate infoturvalisuse eelarvet kärpinud. Antud juhtumi puhul poleks suurem eelarve juhtunut ilmselt ära hoidnud. Seejuures peituvad probleemide juured poliitikas.

Enne poliitilise tahu lahkamist ei tasu end teiste süüdistamisega liigselt eksitada. Üha enam peab arvestama lihtsalt karmimaks muutuva paratamatusega, et inforuumis esineb halbu nähtusi sarnaselt halvale ilmale looduses.

Osa sellest võib olla inimeste põhjustatud, aga konkreetse süüdlase asemel lasub märgatav osa süükoormast suurematel sotsiaalsetel protsessidel, unustamata keerulise süsteemi enda loodud uudseid riske. Näiteks kes on süüdi, et masinad suurendavad töötute arvu? Süüdi võiks olla teaduse ja tehnoloogia loodud võimalus tööd automatiseerida, kuid see pole sündinud ju halva pärast.

Samuti pole jäänud halva pärast uuendamata röntgeniseadme tarkvara. Paljudes meditsiiniseadmetes tuksub endiselt Windows XP. Operatsioonisüsteem, mille vigade parandamise ja kaasajastamise lõpetas Microsoft mitu head aastat tagasi. Kas Microsoft on süüdi? Ilmselt ei saa ettevõttelt nõuda vanade versioonide kaasajastamist, kui nende asemele on loodud kaasaegsemad lahendused. Sellised, mis arvestavad uuema aja riskidega.

Järsku on süüdi röntgenaparaadi tootja? Noh, nemad müüsid seadme aastate eest ja ka nende lepingute kehtivusel on oma ajaline horisont. Tihti mõne hästi töötava seadme valmistajat enam ei eksisteerigi. Haiglates ja paljudes teisteski ettevõtetes on arvukalt aegunud sisuga, aga hästi rutiinset tööd tegevaid seadmeid, mille tarkvarauuenduste garantiid on ammu aegunud. Kui töötab, siis miks peaks uue ostma? Eriti keeruline on sellistele küsimustel vastata niigi majandusliku surve all töötavates haiglates.

Pealegi ei ole keerulistes süsteemides teada, mida ei ole teada. See tähendab, et turvaauk tuleb esmalt tekitada, kas leidmise või leiutamise teel. Siin tulebki mängu poliitika ja meie sotsiaalse arengu tulemusel tärganud nõue muuta tarkvara relvadeks. Viimasel ajal räägitakse üha rohkem vajadusest rakendada automatiseerimiselainele moraalsed päitsed. Näiteks kutsusid tuntud teadlased ja ühiskonnategelased üles piirama robotite arendustegevust sõjalistel eesmärkidel.

Õnnetuseks pole jõustruktuurid moraalse dilemmade lahendajad, sest nad juhinduvad käskudest. Näiteks kuidas peaks nad lahendama dilemma, milles avastab vastav allüksus võõraste arvutite turvalisust kompromiteeriva võimaluse. Kas muuta see relvaks või ravimiks? Viimane tähendab teatada avalikkusele, et nad kaevasid suure vaevaga tunneli, aga mille võiks kõik nüüd kinni panna.

Nädalavahetusel palju pahandust tekitanud arvutite pantvangistamine ja väljapressimine oli võimalik taolise relvaks muudetud turvaaugu tõttu. Seni varjatult oma sõjalispoliitilist eesmärki täitnud tarkvaratrikk lekitati tõenäoliselt poliitilistel kaalutlustel avalikkusesse, sealhulgas ka kurjategijatele. Neist mõned jõudsid proovima oma rakendust esimestena. Tõenäoliselt tekitab algav nädal uue hädade laine.

Osaliselt tänu tööle saabujatele, aga kindlasti leidub maailmast järgmiste inforelvade arendajaid. Aeg on kõigil, emadel-isadel ja lastel, töölistel ja tööandjatel, õdedel ning arstidel muutuda infokeskkonna suhtes oluliselt asjalikemaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.