Tihane tahab naabriks endasarnast ({{commentsTotal}})

Lind valib pesapaiga muu hulgas selle järgi, kes saavad tema naabriteks. Inglismaa Oxfordi ülikooli teadlased kogusid kuue pesitsushooaja jooksul andmeid rasvatihaste pesitsuspaikade kohta Oxfordi lähedal Wythami metsas.

Katerina Johnson ja ta kolleegid tegid kindlaks, et isaslindude pesitsuspaiga eelistuse juures oli oluline, et naabrid oleksid samasuguste isiksusomadustega nagu nad ise. Emastele ei paistnud see asjaolu aga tähtis olevat. Johnson ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, aga põhjus võib olla selles, et pesitsusajal tuleb isaslindude vahel sageli ette agressiivset laadi suhtlust.

Isased võitlevad omavahel nii territooriumi kui ka emaste üle. Ujedamad isalinnud püüavad vältida pesa rajamist agressiivsemate isaslindude pesa lähistele. Julgemad isased hoiavad kokku aga võibolla seepärast, et omasugustega koos saab võibolla tõhusamalt astuda vastu võimalikele sissetungijatele.

Johnson ja kolleegid väidavad, et isaslindude pesitsuspaiga valikul kaalub naabrite iseloom enamasti üles kohalikud keskkonnaolud, mis võiksid ju ka pesitsusedukust mõjutada. Arvata võib, et mingil moel peab selline valikupõhimõte edendama lindude geenide edasikandumist järgmisesse põlvkonda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.