Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid ({{commentsTotal}})

Näited printeriga loodud fotodest.
Näited printeriga loodud fotodest. Autor/allikas: Kristensen et al./Science Advances

Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Kongens Lyngbys asuva Taani tehnikaülikooli teadlased eesotsas Anders Kristenseniga loodavad, et lahendus võiks viia uut tüüpi värviekraanide ja võltsimiskindlamate turvaelementide loomiseni.

Ülikõrgel lahutusvõimel, praktiliselt igikestval erksusel ja olematul tindikulul on aga oma hind. Tavalise paberi asemel tuleb tehnikat rakendades kasutada õhukesi germaaniumi kihi ja tillukeste sammastega kaetud plastlehti. Laserikuumuse mõjul hakkab metall sulama. See muudab sammaste kuju ja paksust.

Kuna sammaste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega, muutub selle tulemusena neilt peegelduva valguse värvitoon. Nähtust mõistetakse sedavõrd hästi, et lõpptulemust on võimalik täpselt ette ennustada. Nii saab tekitada plastlehtedele soovitud kohta täpselt õiget värvi pikslid. Viimase sammuna kaetakse lehele värvi andvad nanostruktuurid kaitsva kihiga.

Sarnased nanostruktuurid annavad erksa värvi ka liblikatele ja mitmete lindude sulgedele. Struktuurvärvidel põhinevaid printimistehnikaid on esitlenud varem ka teadlased. Germaaniumi kasutamine võimaldas kasvatada aga oluliselt piltide lahutusvõimet. Tavalised laserprinterid suudavad mahutada ruuttollile vaid umbes 20 000 täppi. Kristenseni töörühm lahendus võimaldab kasvatada nende hulka aga 127 000-ni.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances ilmunud töös, et printimistehnika võiks viia uut tüüpi ülikõrge lahutusvõimega ekraanideni. Pikslite laius oleks juba olemasolevat tehnikat kasutades inimeste juustekarvade läbimõõdust kuni 500 korda väiksem.

Et nanostruktuurid on kolmemõõtmelised, saab Kristenseni sõnul lõigata kasu ka sellelt peegelduva valguse polarisatsioonist. Viimane omakorda võiks leida rakendust võltsimiskindlamate turvaelementide, näites vesimärkide loomisel. Lehtedele kantav info ilmuks nähtavale vaid kindla valguse polarisatsiooni korral.

Enne printimistehnika laiemat kasutuselevõttu peab leidma töörühm leidma aga viisi rohelise valguse tekitamiseks. Praeguseks loodud nanostruktuurid spektrist korraga punast ja sinist valgust eemaldada ei suuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.