Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid ({{commentsTotal}})

Näited printeriga loodud fotodest.
Näited printeriga loodud fotodest. Autor/allikas: Kristensen et al./Science Advances

Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Kongens Lyngbys asuva Taani tehnikaülikooli teadlased eesotsas Anders Kristenseniga loodavad, et lahendus võiks viia uut tüüpi värviekraanide ja võltsimiskindlamate turvaelementide loomiseni.

Ülikõrgel lahutusvõimel, praktiliselt igikestval erksusel ja olematul tindikulul on aga oma hind. Tavalise paberi asemel tuleb tehnikat rakendades kasutada õhukesi germaaniumi kihi ja tillukeste sammastega kaetud plastlehti. Laserikuumuse mõjul hakkab metall sulama. See muudab sammaste kuju ja paksust.

Kuna sammaste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega, muutub selle tulemusena neilt peegelduva valguse värvitoon. Nähtust mõistetakse sedavõrd hästi, et lõpptulemust on võimalik täpselt ette ennustada. Nii saab tekitada plastlehtedele soovitud kohta täpselt õiget värvi pikslid. Viimase sammuna kaetakse lehele värvi andvad nanostruktuurid kaitsva kihiga.

Sarnased nanostruktuurid annavad erksa värvi ka liblikatele ja mitmete lindude sulgedele. Struktuurvärvidel põhinevaid printimistehnikaid on esitlenud varem ka teadlased. Germaaniumi kasutamine võimaldas kasvatada aga oluliselt piltide lahutusvõimet. Tavalised laserprinterid suudavad mahutada ruuttollile vaid umbes 20 000 täppi. Kristenseni töörühm lahendus võimaldab kasvatada nende hulka aga 127 000-ni.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances ilmunud töös, et printimistehnika võiks viia uut tüüpi ülikõrge lahutusvõimega ekraanideni. Pikslite laius oleks juba olemasolevat tehnikat kasutades inimeste juustekarvade läbimõõdust kuni 500 korda väiksem.

Et nanostruktuurid on kolmemõõtmelised, saab Kristenseni sõnul lõigata kasu ka sellelt peegelduva valguse polarisatsioonist. Viimane omakorda võiks leida rakendust võltsimiskindlamate turvaelementide, näites vesimärkide loomisel. Lehtedele kantav info ilmuks nähtavale vaid kindla valguse polarisatsiooni korral.

Enne printimistehnika laiemat kasutuselevõttu peab leidma töörühm leidma aga viisi rohelise valguse tekitamiseks. Praeguseks loodud nanostruktuurid spektrist korraga punast ja sinist valgust eemaldada ei suuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.