Liblikatest inspireeritud printer loob tilgagi tindita värvifotosid ({{commentsTotal}})

Näited printeriga loodud fotodest.
Näited printeriga loodud fotodest. Autor/allikas: Kristensen et al./Science Advances

Liblikatest ja putukatest õppust võtnud taani teadlased esitlevad printimistehnikat, mis põhineb paberile tindi või pigmentide kandmise asemel molekulide tasandil pinna kuju muutmisel.

Kongens Lyngbys asuva Taani tehnikaülikooli teadlased eesotsas Anders Kristenseniga loodavad, et lahendus võiks viia uut tüüpi värviekraanide ja võltsimiskindlamate turvaelementide loomiseni.

Ülikõrgel lahutusvõimel, praktiliselt igikestval erksusel ja olematul tindikulul on aga oma hind. Tavalise paberi asemel tuleb tehnikat rakendades kasutada õhukesi germaaniumi kihi ja tillukeste sammastega kaetud plastlehti. Laserikuumuse mõjul hakkab metall sulama. See muudab sammaste kuju ja paksust.

Kuna sammaste mõõtmed on võrreldavad valguse lainepikkusega, muutub selle tulemusena neilt peegelduva valguse värvitoon. Nähtust mõistetakse sedavõrd hästi, et lõpptulemust on võimalik täpselt ette ennustada. Nii saab tekitada plastlehtedele soovitud kohta täpselt õiget värvi pikslid. Viimase sammuna kaetakse lehele värvi andvad nanostruktuurid kaitsva kihiga.

Sarnased nanostruktuurid annavad erksa värvi ka liblikatele ja mitmete lindude sulgedele. Struktuurvärvidel põhinevaid printimistehnikaid on esitlenud varem ka teadlased. Germaaniumi kasutamine võimaldas kasvatada aga oluliselt piltide lahutusvõimet. Tavalised laserprinterid suudavad mahutada ruuttollile vaid umbes 20 000 täppi. Kristenseni töörühm lahendus võimaldab kasvatada nende hulka aga 127 000-ni.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Science Advances ilmunud töös, et printimistehnika võiks viia uut tüüpi ülikõrge lahutusvõimega ekraanideni. Pikslite laius oleks juba olemasolevat tehnikat kasutades inimeste juustekarvade läbimõõdust kuni 500 korda väiksem.

Et nanostruktuurid on kolmemõõtmelised, saab Kristenseni sõnul lõigata kasu ka sellelt peegelduva valguse polarisatsioonist. Viimane omakorda võiks leida rakendust võltsimiskindlamate turvaelementide, näites vesimärkide loomisel. Lehtedele kantav info ilmuks nähtavale vaid kindla valguse polarisatsiooni korral.

Enne printimistehnika laiemat kasutuselevõttu peab leidma töörühm leidma aga viisi rohelise valguse tekitamiseks. Praeguseks loodud nanostruktuurid spektrist korraga punast ja sinist valgust eemaldada ei suuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.