Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt ({{commentsTotal}})

Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama.
Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama. Autor/allikas: denniswong/Creative Commons

Inimesed ei paiguta end liike lõhnataju järgi ritta pannes tavaliselt kuigi kõrgele kohale. Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub aga, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel.

"Inimene tajub lõhna kehvalt," kirjutas juba Aristoteles. Charles Darwin lisas, et lõhnatajust on tsiviliseeritud inimesele "äärmiselt vähe kasu". Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Järelikult pidi olema see ka vähem oluline.

See tundus Brocale loomulikuna. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist. Võrdlemisi suur aju eesosa võimaldas aga inimestel baasinstinktidest võitu saada ja andis aluse vabaks tahteks. Inimeste eripära seisnes võimes ignoreerida lõhnu viisil, nagu ei suuda seda ükski teine imetaja. Vaadet kinnistasid 19. sajandi lõpus teised mainekad teadlased nagu Wiliam Turner ja Sigmund Freud. Katseliselt ideed proovile ei pandud.

Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna. Teadlane toob lisaks välja, et selle moodustavate ajurakkude arv erineb imetajaliikide seas suhteliselt vähe. Kui kõige kergemate ja raskemate imetajate kehakaal erineb umbes 90 miljonit korda, siis haistesibula neuronite hulk vaid 28 korda.

Häid ennustusi liikide lõhnataju kohta ei saa teha ka lõhnaretseptorite põhjal. Inimeste genoomist leiab juhtnöörid ligikaudu 1000 lõhnade tajumiseks kasutatava valgu valmistamiseks. Rakkude pinnalt leiab aga vaid 390 erinevat tüüpi retseptoreid. Seevastu hiirtel on vastavaid valke ligikaudu 1100. Sellele vaatamata on katsed näidanud, et inimesed suudavad eristada lõhnu, mis käib hiirtel üle jõu. Teatud banaanis ja veres leiduvaid ühendeid, näiteks amüülatsetaati, suudavad inimesed tajuda paremini isegi koertest.

McGann viitab selle näitel, et igal liigil on sõltuvalt täpsest retseptorite komplektist omad tugevused ja nõrkused. Kodeeritavate retseptorite komplekt ise on välja arenenud evolutsiooni käigus vajaduspõhiselt. Sellele vaatamata leidub tema sõnul üllatavalt vähe lõhnu, mida ei suuda inimesed üldse tajuda.

Asifa Majid Radboudi ülikoolist märkis ajakirjale The Atlantic, et inimeste lõhnataju näib sõltuvalt ka kultuurilisest eripärast ja geograafilisest piirkonnast. Mõned Malaisia ja Taimaa rahvakillud eristavad lõhnu keskmisest eurooplasest paremini. Samal ajal on neil ka nende kirjeldamiseks rohkem sõnu. Seeläbi võib kultuuriline pärand jätta tema sõnul jälje sellele, kui hästi inimesed enda arvates lõhnu tajuvad.

McGann tunnistab, et näiteks koerad suudavad lõhnade vallas teha selgelt asju, millest inimesed vaid unistada võivad. Teisalt ei pruugi inimesed oma võimetest alati lihtsalt teadlikud olla. Millal mõni meist näiteks viimati jäljekoerana põrandat nuusutas?

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: