Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt ({{commentsTotal}})

Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama.
Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama. Autor/allikas: denniswong/Creative Commons

Inimesed ei paiguta end liike lõhnataju järgi ritta pannes tavaliselt kuigi kõrgele kohale. Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub aga, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel.

"Inimene tajub lõhna kehvalt," kirjutas juba Aristoteles. Charles Darwin lisas, et lõhnatajust on tsiviliseeritud inimesele "äärmiselt vähe kasu". Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Järelikult pidi olema see ka vähem oluline.

See tundus Brocale loomulikuna. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist. Võrdlemisi suur aju eesosa võimaldas aga inimestel baasinstinktidest võitu saada ja andis aluse vabaks tahteks. Inimeste eripära seisnes võimes ignoreerida lõhnu viisil, nagu ei suuda seda ükski teine imetaja. Vaadet kinnistasid 19. sajandi lõpus teised mainekad teadlased nagu Wiliam Turner ja Sigmund Freud. Katseliselt ideed proovile ei pandud.

Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna. Teadlane toob lisaks välja, et selle moodustavate ajurakkude arv erineb imetajaliikide seas suhteliselt vähe. Kui kõige kergemate ja raskemate imetajate kehakaal erineb umbes 90 miljonit korda, siis haistesibula neuronite hulk vaid 28 korda.

Häid ennustusi liikide lõhnataju kohta ei saa teha ka lõhnaretseptorite põhjal. Inimeste genoomist leiab juhtnöörid ligikaudu 1000 lõhnade tajumiseks kasutatava valgu valmistamiseks. Rakkude pinnalt leiab aga vaid 390 erinevat tüüpi retseptoreid. Seevastu hiirtel on vastavaid valke ligikaudu 1100. Sellele vaatamata on katsed näidanud, et inimesed suudavad eristada lõhnu, mis käib hiirtel üle jõu. Teatud banaanis ja veres leiduvaid ühendeid, näiteks amüülatsetaati, suudavad inimesed tajuda paremini isegi koertest.

McGann viitab selle näitel, et igal liigil on sõltuvalt täpsest retseptorite komplektist omad tugevused ja nõrkused. Kodeeritavate retseptorite komplekt ise on välja arenenud evolutsiooni käigus vajaduspõhiselt. Sellele vaatamata leidub tema sõnul üllatavalt vähe lõhnu, mida ei suuda inimesed üldse tajuda.

Asifa Majid Radboudi ülikoolist märkis ajakirjale The Atlantic, et inimeste lõhnataju näib sõltuvalt ka kultuurilisest eripärast ja geograafilisest piirkonnast. Mõned Malaisia ja Taimaa rahvakillud eristavad lõhnu keskmisest eurooplasest paremini. Samal ajal on neil ka nende kirjeldamiseks rohkem sõnu. Seeläbi võib kultuuriline pärand jätta tema sõnul jälje sellele, kui hästi inimesed enda arvates lõhnu tajuvad.

McGann tunnistab, et näiteks koerad suudavad lõhnade vallas teha selgelt asju, millest inimesed vaid unistada võivad. Teisalt ei pruugi inimesed oma võimetest alati lihtsalt teadlikud olla. Millal mõni meist näiteks viimati jäljekoerana põrandat nuusutas?

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.