Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt ({{commentsTotal}})

Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama.
Inimesed kalduvad oma lõhnataju alahindama. Autor/allikas: denniswong/Creative Commons

Inimesed ei paiguta end liike lõhnataju järgi ritta pannes tavaliselt kuigi kõrgele kohale. Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub aga, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel.

"Inimene tajub lõhna kehvalt," kirjutas juba Aristoteles. Charles Darwin lisas, et lõhnatajust on tsiviliseeritud inimesele "äärmiselt vähe kasu". Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Järelikult pidi olema see ka vähem oluline.

See tundus Brocale loomulikuna. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist. Võrdlemisi suur aju eesosa võimaldas aga inimestel baasinstinktidest võitu saada ja andis aluse vabaks tahteks. Inimeste eripära seisnes võimes ignoreerida lõhnu viisil, nagu ei suuda seda ükski teine imetaja. Vaadet kinnistasid 19. sajandi lõpus teised mainekad teadlased nagu Wiliam Turner ja Sigmund Freud. Katseliselt ideed proovile ei pandud.

Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna. Teadlane toob lisaks välja, et selle moodustavate ajurakkude arv erineb imetajaliikide seas suhteliselt vähe. Kui kõige kergemate ja raskemate imetajate kehakaal erineb umbes 90 miljonit korda, siis haistesibula neuronite hulk vaid 28 korda.

Häid ennustusi liikide lõhnataju kohta ei saa teha ka lõhnaretseptorite põhjal. Inimeste genoomist leiab juhtnöörid ligikaudu 1000 lõhnade tajumiseks kasutatava valgu valmistamiseks. Rakkude pinnalt leiab aga vaid 390 erinevat tüüpi retseptoreid. Seevastu hiirtel on vastavaid valke ligikaudu 1100. Sellele vaatamata on katsed näidanud, et inimesed suudavad eristada lõhnu, mis käib hiirtel üle jõu. Teatud banaanis ja veres leiduvaid ühendeid, näiteks amüülatsetaati, suudavad inimesed tajuda paremini isegi koertest.

McGann viitab selle näitel, et igal liigil on sõltuvalt täpsest retseptorite komplektist omad tugevused ja nõrkused. Kodeeritavate retseptorite komplekt ise on välja arenenud evolutsiooni käigus vajaduspõhiselt. Sellele vaatamata leidub tema sõnul üllatavalt vähe lõhnu, mida ei suuda inimesed üldse tajuda.

Asifa Majid Radboudi ülikoolist märkis ajakirjale The Atlantic, et inimeste lõhnataju näib sõltuvalt ka kultuurilisest eripärast ja geograafilisest piirkonnast. Mõned Malaisia ja Taimaa rahvakillud eristavad lõhnu keskmisest eurooplasest paremini. Samal ajal on neil ka nende kirjeldamiseks rohkem sõnu. Seeläbi võib kultuuriline pärand jätta tema sõnul jälje sellele, kui hästi inimesed enda arvates lõhnu tajuvad.

McGann tunnistab, et näiteks koerad suudavad lõhnade vallas teha selgelt asju, millest inimesed vaid unistada võivad. Teisalt ei pruugi inimesed oma võimetest alati lihtsalt teadlikud olla. Millal mõni meist näiteks viimati jäljekoerana põrandat nuusutas?

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.