Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd ({{commentsTotal}})

Ilusad võivad olla ka meelelised naudingud.
Ilusad võivad olla ka meelelised naudingud. Autor/allikas: tambako/Creative Commons

Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks.

"Ilu tajumiseks tuleb tõepoolest mõelda või kui vaadata seda teistpidi – meie tähelepanu röövivad nähtused tapavad ilu. Tarbimisele suunatud tähelepanumajandus võib olla muutnud muutnud seda, kuidas me ümbritsevat ilu tajume ja hindame," mõtiskles uurimuse juhtivautor Aenne Brielmann ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kanti ideede proovile panemiseks palus Brielmann koos New Yorgi ülikooli psühholoogiaprofessori Denis Pelliga hinnata 62 uurimisalusel nelja palli skaalal, kui suurt naudingut ja ilu kogesid nad erinevaid fotosid vaadates, hellitades mängukaru või maitstes kommi.

Sama pidid tegema katsealused tegema ka teises katseseerias. Sellele lisaks anti neile aga teine ülesanne. Katsealused kuulsid samal ajal tähti. Iga kord kui kuuldud täht vastas kaks tähte varem kuuldule, pidid osalejad vajutama nupukest. Sellega hoiti kinni osa uurimisaluste töömälust ja rööviti nende tähelepanu.

Brielmann ja Penni leidsid, et kui tavaarusaama järgi mitte eriti ilusate piltide kohta antavaid hinnanguid lisaülesanne ei muutnud, siis eelnevalt ilusaks peetud fotode keskmine ilu langes märgatavalt. "Selles mõttes oli Kantil täielikult õigus, kuid ta polnud ilmeksimatu," märkis doktorant. Keskmiselt iga kolmas uurimisalune teatas, et koges kindlasti ilu ka ilu kommi lutsutamise ja pehme mängukaru puudutamise ajal. Kuigi tegu oli meeleliste kogemustega.

"See oli üllatav. Ausalt öeldes küsisin ma pärast esimest paari sellist hinnangut katsealustelt, kas nad on ikka oma otsuses kindlad ja miks nad niimoodi arvavad. Kuid teatud tasandil on see mõistetav. Tegevused toovad mõttesse ilusad ja helged mälestused. Meist paljudel on olnud näiteks vanaema, kes meile salaja vanemate teadmata kommi andis," lisas Brielmann. Katsete tulemused pakuvad kontrasti akadeemilisematele ilu käsitlustele, mille kohaselt seostub ilu eeskätt kunstiteoste, muusika jms.

"Kõik, mis pakub naudingut, on ka ilus. See oleks lihtne ilu definitsioon. Samal ajal avab see võimaluse, et ilusad võivad olla nii paljud asjad," laiendas doktorant. Järgmise sammuna plaanib Brielmann töötama koos Pelliga ilu käsitleva matemaatilise mudeli kallal. Kuigi ilu võib tunduda millegi subjektiivsena, saab seda Brielmanni sõnul siiski kirjeldada ja mõõta.

Paaril on katsete alusel ka praktiline soovitus. "Kui tahad kogeda ilu täiel määral, peaksid proovima end välja lülitada kõigist teistest sinu tähelepanu püüdvatest teguritest," sõnas Brielmann.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.