Ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd ({{commentsTotal}})

Ilusad võivad olla ka meelelised naudingud.
Ilusad võivad olla ka meelelised naudingud. Autor/allikas: tambako/Creative Commons

Immanuel Kantil oli õigus, vähemalt osaliselt. New Yorgi ülikooli teadlased kinnitavad, et ilu kogemine nõuab teadlikku mõttetööd. Vastupidiselt kuulsa filosoofi ideedele selgub aga tööst, et ilusad võivad olla ka meelelised naudingud, nagu mängukaru hellitamine, söömine või seks.

"Ilu tajumiseks tuleb tõepoolest mõelda või kui vaadata seda teistpidi – meie tähelepanu röövivad nähtused tapavad ilu. Tarbimisele suunatud tähelepanumajandus võib olla muutnud muutnud seda, kuidas me ümbritsevat ilu tajume ja hindame," mõtiskles uurimuse juhtivautor Aenne Brielmann ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kanti ideede proovile panemiseks palus Brielmann koos New Yorgi ülikooli psühholoogiaprofessori Denis Pelliga hinnata 62 uurimisalusel nelja palli skaalal, kui suurt naudingut ja ilu kogesid nad erinevaid fotosid vaadates, hellitades mängukaru või maitstes kommi.

Sama pidid tegema katsealused tegema ka teises katseseerias. Sellele lisaks anti neile aga teine ülesanne. Katsealused kuulsid samal ajal tähti. Iga kord kui kuuldud täht vastas kaks tähte varem kuuldule, pidid osalejad vajutama nupukest. Sellega hoiti kinni osa uurimisaluste töömälust ja rööviti nende tähelepanu.

Brielmann ja Penni leidsid, et kui tavaarusaama järgi mitte eriti ilusate piltide kohta antavaid hinnanguid lisaülesanne ei muutnud, siis eelnevalt ilusaks peetud fotode keskmine ilu langes märgatavalt. "Selles mõttes oli Kantil täielikult õigus, kuid ta polnud ilmeksimatu," märkis doktorant. Keskmiselt iga kolmas uurimisalune teatas, et koges kindlasti ilu ka ilu kommi lutsutamise ja pehme mängukaru puudutamise ajal. Kuigi tegu oli meeleliste kogemustega.

"See oli üllatav. Ausalt öeldes küsisin ma pärast esimest paari sellist hinnangut katsealustelt, kas nad on ikka oma otsuses kindlad ja miks nad niimoodi arvavad. Kuid teatud tasandil on see mõistetav. Tegevused toovad mõttesse ilusad ja helged mälestused. Meist paljudel on olnud näiteks vanaema, kes meile salaja vanemate teadmata kommi andis," lisas Brielmann. Katsete tulemused pakuvad kontrasti akadeemilisematele ilu käsitlustele, mille kohaselt seostub ilu eeskätt kunstiteoste, muusika jms.

"Kõik, mis pakub naudingut, on ka ilus. See oleks lihtne ilu definitsioon. Samal ajal avab see võimaluse, et ilusad võivad olla nii paljud asjad," laiendas doktorant. Järgmise sammuna plaanib Brielmann töötama koos Pelliga ilu käsitleva matemaatilise mudeli kallal. Kuigi ilu võib tunduda millegi subjektiivsena, saab seda Brielmanni sõnul siiski kirjeldada ja mõõta.

Paaril on katsete alusel ka praktiline soovitus. "Kui tahad kogeda ilu täiel määral, peaksid proovima end välja lülitada kõigist teistest sinu tähelepanu püüdvatest teguritest," sõnas Brielmann.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.