Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/AFP/ Johannes Eisele

Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

"Näiteks saaks selle abil leida julgeolekut ohustavaid räpaseid pomme või uurida piirkondi, kus saadav kiirgusdoos on inimeste ja robotite jaoks kaugelt liiga kõrge. See võiks aidata meil anda täpsemaid ohuhinnanguid," selgitas uurimuse juhtivautor Eunmi Choi ERR Novaatorile. Ulsani riikliku teaduse- ja tehnoloogiainstituudi professor märkis, et kuigi tavalised geigeri loendurid töötavad äärmiselt hästi, peab nendega kiirgusallikate avastamiseks seisma kiirgusallikatest vaid paari meetri kaugusel.

Choi ja ta kaaslaste lahendus põhineb gürotronil. Vaakumtorul, mis tekitab kõrgesageduslikke raadiolaineid. "Tüüpiliselt kasutakse neid näiteks tuumasünteesi uuringutes plasma kuumutamiseks. Radioaktiivse aine avastamiseks pole neid aga kunagi kasutatud," lisas Choi.

Radioaktiivse materjali avastamiseks saadetakse raadiolained selle arvatava asukoha suunas. Kiire mõjul tekitavad radioaktiivsel lagunemisel vallanduvad vabad elektronid elektrilise läbilöögi. See omakorda tekitab teiseseid registreeritavaid raadiolaineid. Mida suuremat antenni, kõrgema sageduse raadiolaineid ja võimsamat gürotroni kasutada, seda kaugemalt saab radioaktiivset ainet märgata.

"Teoreetiliselt oleks võimalik seda teha isegi sadade kilomeetrite kauguselt. Esialgu on eesmärgiks aga pigem kümned kilomeetrid," sõnas Choi. Näitkatsetes suutis töörühm registreerida 1,2 meetri kauguselt isegi 500 nanogrammi jagu radioaktiivset isotoopi koobalt-60. Professori sõnul oli tagasihoidlik kaugus tingitud katsetele seatud piirangutest. Kasutatud radioaktiivne materjal ei tohtinud jõuda laboriseinte vahelt kaugemale. Samuti polnud selleks piisavalt võimas nende endi ehitatud gürotron.

Lähitulevikus plaanib Choi kolleegidega uurida, kas sama meetodi abil saaks luua kolmemõõtmelisi kujutisi ka peidetud, näiteks konteineritesse ladustatud radioaktiivsest ainest. "Tarvilik tehnoloogia on juba olemas. Küsimus on pigem rahas ja ajas," lisas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.