Uudne tehnika võimaldab leida räpaseid pomme kilomeetrite kauguselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Scanpix/AFP/ Johannes Eisele

Radioaktiivset ainet saab uudse tehnika abil leida kümnete kilomeetrite kauguselt, teatavad Lõuna-Korea teadlased. Leiutisest oleks kasu näiteks räpaste pommide avastamiseks kui ka tuumaõnnetuse tõttu saastunud alade kaardistamiseks.

"Näiteks saaks selle abil leida julgeolekut ohustavaid räpaseid pomme või uurida piirkondi, kus saadav kiirgusdoos on inimeste ja robotite jaoks kaugelt liiga kõrge. See võiks aidata meil anda täpsemaid ohuhinnanguid," selgitas uurimuse juhtivautor Eunmi Choi ERR Novaatorile. Ulsani riikliku teaduse- ja tehnoloogiainstituudi professor märkis, et kuigi tavalised geigeri loendurid töötavad äärmiselt hästi, peab nendega kiirgusallikate avastamiseks seisma kiirgusallikatest vaid paari meetri kaugusel.

Choi ja ta kaaslaste lahendus põhineb gürotronil. Vaakumtorul, mis tekitab kõrgesageduslikke raadiolaineid. "Tüüpiliselt kasutakse neid näiteks tuumasünteesi uuringutes plasma kuumutamiseks. Radioaktiivse aine avastamiseks pole neid aga kunagi kasutatud," lisas Choi.

Radioaktiivse materjali avastamiseks saadetakse raadiolained selle arvatava asukoha suunas. Kiire mõjul tekitavad radioaktiivsel lagunemisel vallanduvad vabad elektronid elektrilise läbilöögi. See omakorda tekitab teiseseid registreeritavaid raadiolaineid. Mida suuremat antenni, kõrgema sageduse raadiolaineid ja võimsamat gürotroni kasutada, seda kaugemalt saab radioaktiivset ainet märgata.

"Teoreetiliselt oleks võimalik seda teha isegi sadade kilomeetrite kauguselt. Esialgu on eesmärgiks aga pigem kümned kilomeetrid," sõnas Choi. Näitkatsetes suutis töörühm registreerida 1,2 meetri kauguselt isegi 500 nanogrammi jagu radioaktiivset isotoopi koobalt-60. Professori sõnul oli tagasihoidlik kaugus tingitud katsetele seatud piirangutest. Kasutatud radioaktiivne materjal ei tohtinud jõuda laboriseinte vahelt kaugemale. Samuti polnud selleks piisavalt võimas nende endi ehitatud gürotron.

Lähitulevikus plaanib Choi kolleegidega uurida, kas sama meetodi abil saaks luua kolmemõõtmelisi kujutisi ka peidetud, näiteks konteineritesse ladustatud radioaktiivsest ainest. "Tarvilik tehnoloogia on juba olemas. Küsimus on pigem rahas ja ajas," lisas professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: