Uuring: kuuejalgne toidutootmine on kanade pidamisest keskkonnasäästlikum ({{commentsTotal}})

Kilgifarm Tais.
Kilgifarm Tais. Autor/allikas: Afton Halloran

Kuuejalgne toit ehk putukad, millest loodetakse tulevikus olulist toidulaualisa, maitsevad natuke nagu kanaliha. Kuid kas nende tööstuslik kasvatamine toob keskkonnale suurema koormuse kui kanalad, seda uurisid Taani teadlased.

Üha intensiivistuval toidutootmisel on keskkonnale suur mõju, mistõttu on oluline teada kui palju üks või teine tootmisviis, näiteks loomakasvatus, keskkonda mõjutab.

Kopenhaageni ülikooli teadlased tegid uuringu, milles hindasid Tai kilgifarmide mõju keskkonnale ning leidsid, et see on keskkonnasäästlikum kui näiteks kanalad. Kuid on ka arenguruumi.

Ühtekokku analüüsiti 15 erinevat keskkonnamõju, teiste hulgas näiteks mõju kliimamuutustele, ressursside ammendumisele ja eutrofeerumisele (keskkonna rikastumine taimede toitainetega, mis mõjutab negatiivselt teisi organisme).

Peamine mõjutegur, mille tõttu on putukafarmid keskkonnasäästlikumad, seisneb asjaolus, et sööda töötlemine ümber loomseks valguks on tõhusam. Just see protsess on ühine nii kana- kui putukakasvatuses.

Hinnati kui palju söödavat kasvatasid kilgid võrreldes kanadega ning kui palju selles oli loomset valku. Võrreldes kanadega oli kilkidega loomse valgu tootmine tõhusam.

Samas aga sisaldavad nii kana- kui putukasöödad sageli ühtviisi maisi ja sojat, mille kasvatus toob omakorda kaasa keskkonnamõju. Seega leiavad uuringu autorid, et vaja on leida muid söödaallikaid, ennekõike taimi ja jääkprodukte, millega putukaid sööta.

Kas teadsid et:

  • Tais on putukakasvatusega tegeletud üle 20 aasta.
  • üle riigi tegutseb enam kui 20 000 putukafarmi.
  • söögiks tarvitatakse enam kui 2000 liiki putukaid.
  • enamikku putukatest korjatakse loodusest, kuid umbes üheksat liiki kasvatatakse ka söödaks ja toiduks.

Munemisaedik kilgifarmis. Autor: Afton Halloran

Uuring valmis osana GREEiNSECT projektist, millega uuritakse putukate kasutamise võimausi rohemajanduse edendamiseks. Projekti rahastab Taani välisministeerium.

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: