Kristjan Port: autosõit muundub turismireisiks ({{commentsTotal}})

Autosõit kombineerub virtuaalreaalsusega.
Autosõit kombineerub virtuaalreaalsusega. Autor/allikas: Nan Palmero/Creative Commons

Viimase saja aasta jooksul on inimeste ja asjade liikumise vajaduse lahenduseks kasutatud autot. Autol on olnud oluline mõju tehnoloogia, kultuuri, ühiskonna ja elude kujundamisel. Sellest reast kurvema näitena saab rahu ajal autode tõttu surma rohkem inimesi kui terrorismi ja relvastatud konfliktide tõttu.

Perekonna kulutustes on auto pidamine kodu järel teiseks suurimaks väljaminekuks. Isegi tööks rooli keeramata veedab suur osa inimestest aasta jooksul autos istudes umbes paarkümmend päeva, olles tüüpiliselt teel töö ja kodu vahel. Kuid meie kauases autoafääris leiab aset oluline ja kiire muutus. See hakkab mõjutama tehnoloogiat, kultuuri, ühiskonda ja elusid. Pole kaua oodata jäänud.

Tõenäoliselt kujuneb aasta 2020 autode ajastu tippaastaks. Seejärel hakkab nende arvukus kiirenevalt langema. Põhjuseks on inimese kadumine autoroolist. Näiliselt väikesel muutusel on dramaatiline mõju auto omamise vajadusele ja selle majanduslikule ratsionaalsusele. Autode arvu vähenemine toimib päästikuna teistele muutusprotsessidele.

Näiteks ootavad mõned valdkonnad kerge kannatamatusega juba robotautode aja kiiremat saabumist. Üheks ootajaks on kinnisvaraettevõtted. Neil on isu kesklinna kallistel kruntidel autode jaoks reserveeritud parkimisplatside ja parkimismajade järele, et muuta need endisest väärtuslikumaks kinnisvaraks. Uue ärivõimaluse elevuses on veel elektrienergia tootjad ning vahendajad. Samal ajal langeb autopargi vähenemise tõttu ja selle siirdumisele elektriküttele vedelkütuse äri atraktiivsus. Pelgalt vedelkütuse jaamade ja parklate taandumine linnas strateegilistelt olulistest asukohtadest esitab uusi väljakutseid kogu linnaelu planeerimisele.

Uuendusi kogevad kindlasti veel autoremonditöökojad. Täna jälgivad autode heakorda sõiduki miljonid kasutajad. Nad märkavad, kui sõidukis on midagi on viltu. Robotauto ajastul siirdub sõiduki heaolu jälgimise kohustus sensoritele ja mõnele kesksele sõidukeid omavale organisatsioonile. Selle jaoks muutub autode diagnostika endisest põhjalikumaks ja digitaalseks. Diagnostika osas nutikamaks muutunud sõidukite tõttu kasvab hüppeliselt teenindusjaamade tegevuses automatiseeritud protsesside osakaal. Töö muutub ööpäevaringseks ja väheste inimeste osalusega voolumeetodiks.

Piltide digitaalse töötlemise poolest tuntud Adobe esitas hiljuti hoiatuse turismitööstusele, mängides ideega, et virtuaalreaalsuse tehnoloogia võib vähemalt osa tänastest reisiteenustest jätta reisijateta. Kombineerides virtuaalse maailma võimalused isejuhtivate autodega, saab muuta sõidukid reisikorraldajateks. Autost saab samal ajal nii giid kui ka transportija. Võimalik, et osa kauge maa külastustest saab teha tööle või koju sõites samal ajal virtuaalsest aknast kauget maad kogedes. Õigemini, tööle vist enam ei sõidetagi, sest selle võtavad üle robotid. Autosõit muutubki üha rohkem turismiks.

Keda idee muigama ajab, siis peaks silmanurgas fantaasiapilke kustutama uudised General Motorsi kavast paisata lähima aasta jooksul USA liiklusesse tuhanded isejuhtivad autod. Eesmärgiks on harjutada inimesi uue sõidukorraldusega. Aega mõtlemiseks, imestamiseks või ironiseerimiseks on seega vähe. Majanduslik konkurentsisurve piitsutab sõiduäris nii vanu kui ka juurdetulevaid, uusi osapooli. Infoajastu ja elektrimootorid langetasid transpordi teenuste ärisse sisenemise lävendit, kui õliseid mehhaanikuid saab asendada elektriinseneride ja programmeerijatega.

Aprillis avaldatud raportis hindab The Boston Consulting Group, et USA suurlinnadest väheneb sõiduautode arv tempos viis miljonit sõidukit aastas. Kogu riigi 247 miljonist autost jääb hinnanguliselt alles 44 miljonit. Kuid need pole enam need endised autod. Inimestele peaks raha ja aega kokkuhoidvad ning ohutumad ja mugavamad robotautod kiiresti meeldima hakkama. Näiteks hinnatakse võrreldes auto omamisega kokkuhoiu suuruseks umbes 7000 dollarit aastas.

Raport pakub, et tosina aasta pärast läbitakse veerand kõikidest sõidukilomeetritest robotautodes. Suurem efekt saavutatakse esmalt suurlinnades. Kuna autoajastu põnev muutusprotsess on paljude uurimisrühmade fookuses ning autotööstusest iseseiva mõttekoja RethinkX värske raport pakub, et muutus on kiirem ja koguni 95 protsenti kõikidest USA sõidukilomeetritest läbitakse peagi robotautodes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.