Kristjan Port: autosõit muundub turismireisiks ({{commentsTotal}})

Autosõit kombineerub virtuaalreaalsusega.
Autosõit kombineerub virtuaalreaalsusega. Autor/allikas: Nan Palmero/Creative Commons

Viimase saja aasta jooksul on inimeste ja asjade liikumise vajaduse lahenduseks kasutatud autot. Autol on olnud oluline mõju tehnoloogia, kultuuri, ühiskonna ja elude kujundamisel. Sellest reast kurvema näitena saab rahu ajal autode tõttu surma rohkem inimesi kui terrorismi ja relvastatud konfliktide tõttu.

Perekonna kulutustes on auto pidamine kodu järel teiseks suurimaks väljaminekuks. Isegi tööks rooli keeramata veedab suur osa inimestest aasta jooksul autos istudes umbes paarkümmend päeva, olles tüüpiliselt teel töö ja kodu vahel. Kuid meie kauases autoafääris leiab aset oluline ja kiire muutus. See hakkab mõjutama tehnoloogiat, kultuuri, ühiskonda ja elusid. Pole kaua oodata jäänud.

Tõenäoliselt kujuneb aasta 2020 autode ajastu tippaastaks. Seejärel hakkab nende arvukus kiirenevalt langema. Põhjuseks on inimese kadumine autoroolist. Näiliselt väikesel muutusel on dramaatiline mõju auto omamise vajadusele ja selle majanduslikule ratsionaalsusele. Autode arvu vähenemine toimib päästikuna teistele muutusprotsessidele.

Näiteks ootavad mõned valdkonnad kerge kannatamatusega juba robotautode aja kiiremat saabumist. Üheks ootajaks on kinnisvaraettevõtted. Neil on isu kesklinna kallistel kruntidel autode jaoks reserveeritud parkimisplatside ja parkimismajade järele, et muuta need endisest väärtuslikumaks kinnisvaraks. Uue ärivõimaluse elevuses on veel elektrienergia tootjad ning vahendajad. Samal ajal langeb autopargi vähenemise tõttu ja selle siirdumisele elektriküttele vedelkütuse äri atraktiivsus. Pelgalt vedelkütuse jaamade ja parklate taandumine linnas strateegilistelt olulistest asukohtadest esitab uusi väljakutseid kogu linnaelu planeerimisele.

Uuendusi kogevad kindlasti veel autoremonditöökojad. Täna jälgivad autode heakorda sõiduki miljonid kasutajad. Nad märkavad, kui sõidukis on midagi on viltu. Robotauto ajastul siirdub sõiduki heaolu jälgimise kohustus sensoritele ja mõnele kesksele sõidukeid omavale organisatsioonile. Selle jaoks muutub autode diagnostika endisest põhjalikumaks ja digitaalseks. Diagnostika osas nutikamaks muutunud sõidukite tõttu kasvab hüppeliselt teenindusjaamade tegevuses automatiseeritud protsesside osakaal. Töö muutub ööpäevaringseks ja väheste inimeste osalusega voolumeetodiks.

Piltide digitaalse töötlemise poolest tuntud Adobe esitas hiljuti hoiatuse turismitööstusele, mängides ideega, et virtuaalreaalsuse tehnoloogia võib vähemalt osa tänastest reisiteenustest jätta reisijateta. Kombineerides virtuaalse maailma võimalused isejuhtivate autodega, saab muuta sõidukid reisikorraldajateks. Autost saab samal ajal nii giid kui ka transportija. Võimalik, et osa kauge maa külastustest saab teha tööle või koju sõites samal ajal virtuaalsest aknast kauget maad kogedes. Õigemini, tööle vist enam ei sõidetagi, sest selle võtavad üle robotid. Autosõit muutubki üha rohkem turismiks.

Keda idee muigama ajab, siis peaks silmanurgas fantaasiapilke kustutama uudised General Motorsi kavast paisata lähima aasta jooksul USA liiklusesse tuhanded isejuhtivad autod. Eesmärgiks on harjutada inimesi uue sõidukorraldusega. Aega mõtlemiseks, imestamiseks või ironiseerimiseks on seega vähe. Majanduslik konkurentsisurve piitsutab sõiduäris nii vanu kui ka juurdetulevaid, uusi osapooli. Infoajastu ja elektrimootorid langetasid transpordi teenuste ärisse sisenemise lävendit, kui õliseid mehhaanikuid saab asendada elektriinseneride ja programmeerijatega.

Aprillis avaldatud raportis hindab The Boston Consulting Group, et USA suurlinnadest väheneb sõiduautode arv tempos viis miljonit sõidukit aastas. Kogu riigi 247 miljonist autost jääb hinnanguliselt alles 44 miljonit. Kuid need pole enam need endised autod. Inimestele peaks raha ja aega kokkuhoidvad ning ohutumad ja mugavamad robotautod kiiresti meeldima hakkama. Näiteks hinnatakse võrreldes auto omamisega kokkuhoiu suuruseks umbes 7000 dollarit aastas.

Raport pakub, et tosina aasta pärast läbitakse veerand kõikidest sõidukilomeetritest robotautodes. Suurem efekt saavutatakse esmalt suurlinnades. Kuna autoajastu põnev muutusprotsess on paljude uurimisrühmade fookuses ning autotööstusest iseseiva mõttekoja RethinkX värske raport pakub, et muutus on kiirem ja koguni 95 protsenti kõikidest USA sõidukilomeetritest läbitakse peagi robotautodes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.