Teadusuuringute kokkuvõte: suhkrumaksu on uuritud enam kui 3000 artiklis ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht suhkrumaksust. Muu hulgas mainiti, et sotsiaalministeerium tellis eelnõu suhkrumaksu mõjude kaardistamiseks, kuid ei ole nõus selle tulemusi avaldama. Kuna ERR Novaatori toimetajatele tundus taoline info kinni hoidmine veider, otsustasime teha oma ülevaate teadusuuringutest, mis on maailmas suhkrumaksu kohta tehtud.

Tegime otsingu kahes suures teadusandmebaasis (EBSCO ja Web of Science) märksõnaga suhkrumaks (sugar tax). Ainuüksi see päring andis ühtekokku 971 eelretsenseeritavates teadusajakirjades ilmunud artikli täisteksti.

Kui võtta arvesse selle märksõnaga kategoriseeritud artikleid, mis ilmunud ka raportitena või perioodikaväljaannetes, on vasteid enam kui 3000. Lisaks võib otsingut täiendada ka teiste märksõnadega, mis annaks ilmselt veel mitusada vastet lisaks.

Seega lühidalt öeldes: maailmas on suhkrumaksu mõju teemat teaduslikult uuritud väga palju ning väga mitmest vaatepunktist.

Huvitav on näiteks see, et magusa- või suhkrumaksu teemaliste artiklite ja uuringute hulk kasvas hüppeliselt 2016. aastal, mis näitab, et teema on muutunud õige magusaks just hiljaaegu.
 
ERR Novaatorit huvitasid 971 artiklist ennekõike need, mis käsitlesid mõju tervisele, kuid laias laastus jagunevad suhkrumaksu teemalised uuringud sellistesse teemarühmadesse:

  • mõju tarbimisele
  • mõju tervisele
  • mõju majandusele
  • poliitika ja regulatsioon
  • turundus ja pakendamine
  • inimeste hoiakud
  • meediakajastuse stiil

Kõige enam teadustöid on tehtud teemal, kuidas mõjutab suhkrumaks inimeste tarbimisharjumusi ehk kas inimesed hakkavad kõrgema hinna tõttu suhkrustatud jooke vähem ostma. Nii piirkondlikud uuringuid kui mudeluuringud näitavad, et suhkrumaksul on mõju just hinnatundlikele ühiskonnagruppidele ehk lastele, noortele ja väiksema sissetulekuga inimestele.

Teine suurem teema on mõju tervisele. Neid uuringud on tehtud jälgides lisamaksu-piirkonnas elavate inimeste tervist teatud ajavahemiku jooksul. Erineval viisil mudeldades oletatakse, et suhkrumaks võib soodustada tugevalt ülekaaluliste inimeste kaalulangetamist, aga ei pruugi. Samuti on võib teatud mõju olla ka diabeedi ja hambakaariese vähenemisele, kuid see sõltub väga paljudest lisateguritest, mistõttu ei saa suhkrumaksu mõju tervisele alati numbriliselt välja tuua.

Kolmas teema puudutab aga poliitika ja (suhkru)maksu mõju majandusele. Maksumaksjate liidud või ka tootjate liitude esindajad on need, kes toovad välja mõju rahakotile ja ettevõtlusele. Enamasti on taoliste artiklite puhul tegu raportite või analüüsidega, mille rahastajad või tellijad on tihtilugu eelmainitud organisatsioonid.

Nende artiklite analüüsist selgub aga ka tõsiasi, et need organisatsioonid ei väida nagu poleks suhkru või ka alkoholi ja tubaka lisamaksustamine rahva tervisele mõju.

Sinna juurde tuleb aga ühtlasi märkida, et ettevõtjate ja maksumaksjate esindajate hääl kõlab pigem ajakirjades, mis on kitsa suunitlusega pigem populaarteaduslikud väljaanded või raportikogumikud.

Vaatame aga lähemalt üht väga põhjalikku Washingtoni ülikooli ülevaateartiklit, mis võttis aluseks 3163 teadustöö andmestikud.

Ashkan Afsin ja tema kaheksa kolleegi vaatasid lisamaksustamise mõju tarbimisele ja tervisele. Seda laiemalt kui vaid magustatud jookide osas. Mis selgus?

Tervislike toiduainete, nagu puu- ja juurviljad või piimatooted – nende puhul kasvatab 10-protsendiline hinnalangus inimeste tarbimist 12 protsendi jagu. Seega tasuks kaaluda riiklikke maksusoodustusi just taolistele tervislikele toodetele.

Magustatud jookide hinna tõstmise puhul väheneb nende jookide tarbimine seitse protsenti. Hinnatõus mõjutab ennekõike neid, kel vähem raha ehk näiteks lapsi, noori ja madalama sissetulekuga inimesi. Seega laste tarbimisharjumusi võiks magusjookide maksustamine mõjutada küll.

Kiirtoidu puhul tähendab 10-protsendiline hinnatõus, et inimesed ostavad seda ligikaudu kolm protsenti vähem. Teadlased toovad selle tõsiasja puhul välja, et kiirtoidu ostmist ja söömist mõjutab sageli ka asjaolu, et kiirtoit on paljudes riikides odavam ning seetõttu tarbivad seda just madalama sissetulekuga inimesed, kuid ka noored, kes on hinnatundlik ühiskonnagrupp.
 
Kuidas aga mõjutavad hinnamuutused kehakaalu?

Tuleb välja, et kui puu- ja juurviljade hinda vähendada kümnendiku jagu, toob see otseselt kaasa 0,04 ühikut kehamassiindeksi (KMI) langust.

Ei tundu just kuigi palju? Kui arvestada siia juurde, et rasvunuks peetakse üle KMI-d, mis on üle 30, siis selle järgi võiks mõju KMI-le olla juba märkimisväärne just rasvunud ja tugevalt rasvunud ning tervisele ohtlikult rasvunud inimeste puhul.

ERR Novaator soovitab mõõta oma KMI-d kehamassiindeksi kalkulaatoriga.

Samal ajal aga magustatud jookide 10-protsendiline hinnatõus ei mõjutanud oluliselt kehamassiindeksit.

Selle uuringu autorid ütlevadki, et kõige mõistlikum oleks korraga teha soodustusi puu- ja juurviljadele ning maksustada suhkrustatud jooke - nii söövad inimesed tervislikumalt.

Enamikus uuringutest toovad teadlased piiranguna välja, et üleilmselt ei ole kõik andmed omavahel võrreldavad – mõnes riigis on uuritavate arv väike, teises jälle on uuritud vaid teatud ühiskonnagruppe.

Palju uuringuid jõuab aga samale tulemusele: igas riigis on suhkrumaksul erinev mõju ning mõju erineb ka vanuse ja ühiskonnagrupiti. Seega Eesti saaks suhkrumaksu mõjudest ülevaate vaid siis, see maks Eestis kehtestataks.

Kas teadsid et:

Toiduained, mida suhkrumaks küll ei puuduta, kuid mis meie igapäevases toidusedelis küllalt sageli esinevad, sisaldavad samuti suure hulga suhkrut. Näiteks:

  • 100 grammi leiba võib sisaldada suhkrut 0,8 grammist kuni 7,5 grammini,
  • 100 grammi jogurtit sisaldab keskmiselt kümnendiku jagu suhkrut,
  • 100 grammi ketšupit sisaldab aga keskmiselt viiendiku jagu suhkrut.

Leibade puhul kehtib reegel: mida tumedam, seda rohkem suhkrut. Vähem suhkrut sisaldavad peenleivad, kõige vähem aga koorikleivad.

Ketšupi puhul kehtib reegel, mida odavam, seda vähem suhkrut. Samuti kehtib tõsiasi, et eestimaiste tootjate ketšupis on suhkrut vähem kui välismaistes.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.