Novaator ETVs: kui palju suhkrut sisaldab ketšup? ({{commentsTotal}})

10. mai „Novaator“ oli õige magus. Kas teadsite, et näiteks ketšup on üks magusamaid toiduaineid ning et suhkrut leidub ohtrasti ka leivas? ERRi teadustoimetajad tundsid huvi, kui palju on maailmas uuritud suhkrumaksu mõju ning ühtlasi rahuldasid oma uudishimu – kui palju lisasuhkrut sisaldavad toiduained, mida me tavaliselt soolase toiduna sööme?

Lisaks on saates aga ulmeliselt huvitav lugu kirjandusteadlase Andrus Oru doktoritööst, mis õige pea Tartu ülikoolis kaitsmisele tuleb. Tuleb välja, et ulmekirjandus on žanriliselt väga mitmekesine – selle alla võib liigitada ka meile tuttavad „Nukitsamehe“ ja Indrek Hargla „Süvahavva“. Teistpidi võib aga küsida, kas ulmekirjandust üldse saabki suruda žanriraamidesse?

Saate lõpus saab vastuse televaataja Rene, kes küsis, kas siis jõuab finišisse kiiremini kui joosta pöörlemisega vastupidises suunas? Sellele küsimusele annab vastuse noor teadustalent Karl Vilhelm Valter, kes eelmisel nädalal võitis läbi hooaegade noorimana, vaid 9. klassi õpilasena, teadussaate „Rakett 69“.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.