Vaataja küsib, "Rakett 69" võitja vastab ({{commentsTotal}})

Televaataja Rene küsis ERR Novaatorilt, kui joosta maratoni maakera pöörlemisele vastupidises suunas, kas siis jõuab finišisse kiiremini kui joosta pöörlemisega samas suunas?

Palusime vastata noorel teadustalendil Karl Vilhelm Valteril, kes eelmisel nädalal võitis läbi hooaegade noorimana, vaid 9. klassi õpilasena, teadussaate „Rakett 69“.

„Vahet selles kohe kindlasti ei ole,“ sedastab Karl Vilhelm Valter. „Kõik liikumine on relatiivne. Ja meie võrdleme oma liikumist maapinnaga. Kui seista paigal, siis maapind püsib meie jalge all, me oleme kogu aeg siin nagu paigal. Kuigi tegelikult pöörleme koos maakeraga 2000 kilomeetrit tunnis*.

„Ja kui me jooksma hakkame, siis ka mitte mingit vahet ei ole, sest võime ümber päikse tiirleb maakera 100 000 kilomeetrit tunnis*. Nii, et me peaks hoopis selle liikumissuunaga mingit suurt vahet nägema, aga kohe kindlasti seda ei ole.“

Seega ei ole vahet, kas joosta maratoni maakera pöörlemisele vastas või samas suunas.

Maa pöörlemiskiirus ekvaatoril on 465,11 m/s ehk 1674,396 km/h. Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 20,1 km/s ehk 72 360 km/h.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.