Vaataja küsib, "Rakett 69" võitja vastab ({{commentsTotal}})

Televaataja Rene küsis ERR Novaatorilt, kui joosta maratoni maakera pöörlemisele vastupidises suunas, kas siis jõuab finišisse kiiremini kui joosta pöörlemisega samas suunas?

Palusime vastata noorel teadustalendil Karl Vilhelm Valteril, kes eelmisel nädalal võitis läbi hooaegade noorimana, vaid 9. klassi õpilasena, teadussaate „Rakett 69“.

„Vahet selles kohe kindlasti ei ole,“ sedastab Karl Vilhelm Valter. „Kõik liikumine on relatiivne. Ja meie võrdleme oma liikumist maapinnaga. Kui seista paigal, siis maapind püsib meie jalge all, me oleme kogu aeg siin nagu paigal. Kuigi tegelikult pöörleme koos maakeraga 2000 kilomeetrit tunnis*.

„Ja kui me jooksma hakkame, siis ka mitte mingit vahet ei ole, sest võime ümber päikse tiirleb maakera 100 000 kilomeetrit tunnis*. Nii, et me peaks hoopis selle liikumissuunaga mingit suurt vahet nägema, aga kohe kindlasti seda ei ole.“

Seega ei ole vahet, kas joosta maratoni maakera pöörlemisele vastas või samas suunas.

Maa pöörlemiskiirus ekvaatoril on 465,11 m/s ehk 1674,396 km/h. Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 20,1 km/s ehk 72 360 km/h.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.