Vaataja küsib, "Rakett 69" võitja vastab ({{commentsTotal}})

Televaataja Rene küsis ERR Novaatorilt, kui joosta maratoni maakera pöörlemisele vastupidises suunas, kas siis jõuab finišisse kiiremini kui joosta pöörlemisega samas suunas?

Palusime vastata noorel teadustalendil Karl Vilhelm Valteril, kes eelmisel nädalal võitis läbi hooaegade noorimana, vaid 9. klassi õpilasena, teadussaate „Rakett 69“.

„Vahet selles kohe kindlasti ei ole,“ sedastab Karl Vilhelm Valter. „Kõik liikumine on relatiivne. Ja meie võrdleme oma liikumist maapinnaga. Kui seista paigal, siis maapind püsib meie jalge all, me oleme kogu aeg siin nagu paigal. Kuigi tegelikult pöörleme koos maakeraga 2000 kilomeetrit tunnis*.

„Ja kui me jooksma hakkame, siis ka mitte mingit vahet ei ole, sest võime ümber päikse tiirleb maakera 100 000 kilomeetrit tunnis*. Nii, et me peaks hoopis selle liikumissuunaga mingit suurt vahet nägema, aga kohe kindlasti seda ei ole.“

Seega ei ole vahet, kas joosta maratoni maakera pöörlemisele vastas või samas suunas.

Maa pöörlemiskiirus ekvaatoril on 465,11 m/s ehk 1674,396 km/h. Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 20,1 km/s ehk 72 360 km/h.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.