Väikese ajuga inimlane raputab inimeste sugupuud ({{commentsTotal}})

Hiljuti Lõuna-Aafrikast leitud inimliik elas maamunal veel paarisaja tuhande aasta eest. Samal ajal, kui ilmusid planeedile esimesed anatoomilised nüüdisinimesed. Tulemused vihjavad, et Aafrika lõunaosa oli toona kaugelt midagi enamat evolutsiooniline tupiktee.

"Oleme pikalt arvanud, et inimeste evolutsioon oli lihtsakoeline areng lihtsast keeruma suunas. Ajumaht muutust järjest suuremaks. Kes selles maha jäi, see ka välja suri. Kuid Homo naledi näitlikustab, et see ei paika. Evolutsioon oli mitmetahuline, korraga eksisteeris mitmeid inimliike ning me ei tea täpselt, kuidas need üksteist mõjutasid või mis oli selle tähtsus," leidis ajakirjas eLife ilmunud kolme uurimuse üks autoritest John Hawks ERR Novaatorile antud intervjuus.

Arheoloogid leidsid esimesed Homo naledi säilmed Tõusva Tähe koopast 2013. aastal. Kaks aastat hiljem ilmunud uurimuses kirjeldati juba enam kui 1500 luufragmenti. Inimeste perekonnast on teadlastel parem ülevaade vaid neandertallaste ja nüüdisinimeste endi anatoomiast. Seejuures kujutasid fossiilid kummalist segu nii äärmiselt primitiivsetest kui ka nüüdisaegsetest tunnustest. Näiteks olendite ajumaht oli võrreldav miljoni aasta eest elanud inimeste omaga. Nende käed ja jalad ei erinenud aga eriliselt tänapäeval elavate inimeste jäsemetest.

Avastus tekitas tormi nii meedias kui ka teaduskogukonnas. Tõlgendusega polnud rahul sugugi mitte kõik teadlased. "See on mõistetav. Kogukond suhtub sellistesse asjadesse umbusuga. On ju mõneti ülekohtune, kui mõned saavad kuulsaks pelgalt uue liigi avastamise tõttu. Selle asemel, et selleks aastaid tõsiselt teadustööd teha," lisas Michigani ülikoolis töötav Hawks.

Kõikide kogutud tõendite kättesaadavaks tegemine aitas aga võita südameid ja meeli. Kõigil huvilistel oli ja on võimalik 3D-printida isegi fossiilide jäljendeid. Paleoantropoloog sõnul on teadlaskond tulemuseks omaks võtnud. Ajakirjas eLife ilmunud kolm uurimust kõrvaldavad ka ühe 2015. aastal avaldatud tööde puuduse. Teadlased on kindlaks teinud säilmete vanuse.

"Viivitasime sellega väga kindlal põhjusel. Teadsime, et kui sellega eksime, heidab see kahtlusevarju töödele tervikuna. Seega kasutasime kõiki vanuse määramise viise, mis üleüldse võimalikud olid. Tegime analüüse mitmetes laborites, mil iganes võimalik, viisil, et teadlased üksteise tulemustest ei teadnud," selgitas paleoantropoloog.

Kuue appi võetud meetodi alusel jääb säilmete vanus 335–236 tuhande aasta vahele. Samal ajaperioodil võtsid oma tänase kuju nüüdisinimesed. Samuti teatavad teadlased teisegi Homo naledi säilmeid sisaldanud kambri leidmisest.

Kas ja millisel määral Homo naledi esimeste nüüdisinimeste, tänapäeval elavate inimeste esivanematega kokku puutus või millised on selle põlvnemissuhted teiste teadaolevate inimliikidega, teadlased veel öelda ei oska. "Tunnuste mosaiiksus seab meile omad piirangud. Meil pole lihtsalt piisavalt teiste ürgsete inimliikide fossiile, et neid Homo naledi'ga võrrelda ja näha, kuidas need üksteisega suhtestuvad," nentis Hawks.

Oluliselt selgemaks aitaks pilti muuta H. naledi DNA. Seni aga töörühm sellest märke leidnud pole. Kuigi vanima järjestatud pärilikkusaine vanus ulatub enam kui 700 000 aastani, laguneb see Lõuna-Aafrika kliimas väiksemateks ja kasututeks lõikudeks mõneti kiiremini.

Hawks lisas, et kuigi Tõusva Tähe koopa näol on tegu Aafrika kõige rikkalikuma fossiilide leiupaigaga, ei piisa sellest liigi laiemasse konteksti paigutamiseks. "Teame, et toona savannides elanud sõraliste ja kabjaliste leviala oli pidev. Geograafilised barjäärid puudusid. Mitte miski poleks takistanud Homo naledil Tõusva Tähe koopast Tansaaniasse jalutamast. Kuid senikaua kuni me tema säilmeid mujalt ei leia, peame leppima vaid hüpoteeside ja oletusega," sõna paleoantropoloog. Nõnda on töörühm asunud läbi kammima teisigi Lõuna-Aafrika koopaid.

Avaldatud tööd võivad muuta raskemaks teiste piirkonnas väljakaevamisi tegevate arheoloogide elu. Seni sai Aafrika lõunaosas päevavalgele tulevad kesk-kiviaja tööriistad omistada sirgjooneliselt nüüdisinimestele. Nüüd on aga leitud piirkonnast hoopis rohkem Homo naledi kui nüüdisinimeste säilmeid. Teisisõnu peaksid teadlased nii edaspidi kui ka tagantjärgi tõestama, et väljakaevamistel leitud tööriistu ei valmistanud hoopis Homo naledi.

Mõnedesse teistesse töörühmade spekulatsioonidesse suhtub antropoloogide kogukond skeptilisemaks. Näiteks pole veel selge, kuidas enam kui 15 ürginimest üldse raskesti ligipääsetavasse koopasse sattusid. Töörühma juhi Lee Bergeri meelishüpoteesiks on võimalus, et tegu on ühe kõige iidsema näitega matustest. Värsked leiud ei paku ideele tuge ega sea seda ka kahtluse alla.

Üks on aga Hawksi sõnul selge. "Järjest rohkem märke viitab, et just Aafrika lõunaosa oli paigaks, kus elas kõige rohkem erinevaid inimlasi. Me ei osanud seda varem hinnata. Kohe kindlasti pole tegu evolutsioonilise kolkaga," kinnitas paleoantropoloog.

Uurimused ilmusid ajakirja eLife. (1; 2; 3)



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: