Kristjan Port: milline firma on esimesena väärt triljon dollarit? ({{commentsTotal}})

Mäng ise pole suurt midagi väärt, kui ise rahaga ei hääleta.
Mäng ise pole suurt midagi väärt, kui ise rahaga ei hääleta. Autor/allikas: wbeem/Creative Commons

Millise maailma ettevõtte väärtus võiks olla kõige suurem? Sellele küsimusele oleks lihtne vastata, avades väärtpaberiturgude ülevaate. Seetõttu täpsustagem küsimust – millise ettevõtte väärtus saavutab esimesena triljoni dollari piiri?

Järelikult saab selles iludusvõitluses hääletada ainult rahaga. Vabal turul kaubeldavaid aktsiaid võimalikult kõrge hinnaga ostes peaks selguma ettevõte, mille osanikuks soovib olla vähemalt hetkekski nii palju osalisi, et selle aktsiate koguväärtus purustab triljoni dollari piiri.

Üldjoontes peaks see tarnima midagi igapäevaselt vajalikku ja asuma kõige suuremate tarbijatega turgude läheduses. Just äsja kõlas uudis, et andmed on muutunud naftast väärtuslikumaks. Järelikult peaks otsima kandidaati andmetega tegelevate ettevõtete seast. Kuid õpetliku loona tasub esmalt vaadata üht ettevõtet, mis oli kindel, et jõuab kõigist enne triljoni dollari piirini.

Venemaa Gazprom omab maailma suurimaid maagaasivarusid ja asub maailma suurima turu Euroopa ja teise väga suure turu, Hiina naabruses. 2008. aastal paistis elu lill. Firma väärtuseks hinnati 376 miljardit dollarit. Juhtkond kinnitas maailmale, et jõuab lähima kümne aastaga esimesena triljoni klubisse.

Paraku kuulub natukene üle poole ettevõttest riigile, mille sõjakas iseloom muutis ärimasina poliitiliseks sõjamasinaks. Omale ja aktsionäridele raha teenimise asemel sundis Kreml seda tegelema ajaloo kõige kallimate olümpiamängude toetamisega, vaba meedia ülesostmisega, et sellele päitsed pähe panna ja siis Ukraina kiusamisega.

Viimase tõttu kaotas ettevõte suure turu ja on sunnitud poliitilistel põhjustel rajama uusi ja olemasolevatega võrreldes oluliselt kallemaid trasse peaasi, et ei peaks tulusid jagama vennasrahva ja naabriga. Tänaseks on Gazpromi väärtusest alles jäänud 53 miljardit dollarit. Sel moel äri tehes triljoni klubisse ei pääse.

Kuid kuidas pääseks? Tõenäoliseid kandidaate võib lugeda ühe käe sõrmedel, neist enim räägitakse kahest. Kumbki ei tegele gaasi ega naftaga. Mõlemad keskenduvad vaid ärile, mitte poliitikale. Üks on Amazon ja teine Apple. Neist viimase aktsia väärtus on kasvanud mõne kuuga 50 protsenti. Firma edu jätkumisse usutakse sedavõrd palju. Isegi kui kõige viimase telefoni mudeli müük on põhjustanud pettumust, jätkub inimestes usku näha Apple'il rolli tehnoloogilises tulevikus. Eriti usutakse, et sügisel valmiv iPhone 8 on midagi imetabast. Seni võiks endaga mängida mängu, mille sisuks on kirja panna võimalikud omadused ,mis teeks uue telefoni teistest erilisemaks.

Apple'i edu usus võib tegemist olla võrgu efektiga, milles vaatavad kõik liikmed üksteise käitumist, mis omakorda toidab positiivse tagasisidena edu uskumise tugevnemist. Selles olukorras omab olulist efekti maailma nutikamaks investoriks peetava Warren Buffetti hilise talve paiku tehtud samm kahekordistada oma varades Apple'i aktsiate osakaalu. Kui ise aru ei saa, mida Apple'is erilist on, siis Warren on vist midagi välja nuputanud. Igal juhul ületas äsja Apple'i väärtus 800 miljardi dollari piiri, andes hoogu mängule, milles püütakse ära arvata esimene triljoni klubi liige.

Teise võistlejana antud mängus on Amazon. Maailma suurima online-kaubamaja ja pilveraali teenuste tarnija hetkeväärtus on Apple'ist umbes poole väiksem, kusagil 460 miljardi dollari juures. Samas on sellegi ettevõtte aktsia hind aastaga peaaegu kahekordistunud. Nii suurte kui väikeste investorite usk firma edusse aina kasvab. Amazoni eeliseks Apple'i ees võib pidada tema teenuste kasutamise kasvu pelgalt interneti kasutamise suurenemise tulemusel.

Järelikult ei sõltu firma edu kriitilisest innovatsioonist nagu peaks Apple puhul juhtuma järgmise telefoni või siis mõne muu toote revolutsiooni kaudu. Seetõttu ei kahelda Amazoni puhul, kas selle väärtus jõuab triljoni piirini. Küsitakse lihtsalt – millal see juhtub? Hetkel arvatakse, et kulub kaks aastat. Apple'i puhul võib endiselt küsida ka "kas"-küsimust.

Mainitud võitluses osalejatena mainitakse Google'i emafirmat Alphabet, Microsofti ning Facebooki. Musta hobusena pakutakse Teslat. Neist viimase väärtus on hetkel 45 miljardit, Facebook ja Microsoft asuvad 410–420 miljardi vahel ja Alphabeti hetke seis on kusagil 581 miljardit.

Mäng ise pole suurt midagi väärt, kui ise rahaga ei hääleta. Ülejäänutele võiks pakkuda põnevust mõelda välja, mis peab neis ettevõtetes juhtuma, et need muutuksid maailma ja sinu enda silmis hüppeliselt väärtuslikumaks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.