Imikud rühmitavad värve juba enne rääkima õppimist ({{commentsTotal}})

Imikud jagavad värve viite rühma.
Imikud jagavad värve viite rühma. Autor/allikas: dadbhawala/Creative Commons

Mõnes keeles kasutakse peamiste värvitoonide eristamiseks vaid kahte sõna, teistes aga 11. Värske töö viitab, et vaatamata keelte ja kultuuri eripäradele jagavad juba imikud nähtavaid värve viite kategooriasse. Tulemused viitavad, et vähemalt mõnede toonide eristamine on inimestesse juba eelnevalt sisse programmeeritud.

"Meie poolt kasutatavad värvikategooriad pole juhuslikud ega kultuuriliselt suhtelised. Värvide rühmitamisel on bioloogiline alus. Kuigi keeled on erinevad, algab kõik samast mallist," sõnas uurimuse juhtivautor Anna Franklin, Sussexi ülikooli psühholoogiaprofessor ERR Novaatorile. Järeldused põhinevad 179 imiku värvitaju uurimisel

Sarnaseid kultuuri, keele ja bioloogia vahelisi seoseid kompavaid katseid on tehtud varemgi. Eelnevalt on aga käsitletud korraga vaid värviruumi teatud piirkondi. "Lähenesime küsimusele süstemaatilisemalt. Võtsime vaatluse alla kõik värviratta varjundid," selgitas Franklin.

Teadlased ei saanud imikutelt sirgjooneliselt küsida, kuidas nad nähtavaid värve rühmitasid. Seetõttu lähtusid nad väikelaste kombest pöörata rohkem tähelepanu uudsele, kui tuttavlikele nähtustele. Katsete käigus näitas Franklin imikutele mitu korda värviratta 14 erinevat siilu. Kui lapsed vaatasid varem nähtud siilu kõrval asetsevat värviriba eelnevast kauem, järeldasid teadlased, et imikud tajusid neid erinevate värvidena.

"Üksiku erandiga järgisid moodustunud kategooriad ligilähedaselt värvsõnadega tähistatavaid rühmi. Imikud tajuvad punast, kollast, rohelist, sinist ja lillat erinevate värvidena. Teisisõnu on värvitaju keelest sõltumatu ja sellel on bioloogiline alus," sõnas Franklin.

Rohelisest siniseni
Ainsaks suuremaks kõrvalekaldeks olid rohekas-sinised toonid. Kuigi imikud paigutasid need erinevatesse rühmadesse, kasutatakse paljudes keeltes rohelise ja sinise kohta sama sõna. "Imikud lõid värvitoonid lahku umbes samas kohas, kus rohkemate värvisõnadega kultuurid rohelist sinisest eristama hakkavad," sõnas psühholoog.

Eelnevalt on mõned teised teadlased osutanud, et paari tuhande aasta vanustes hiina-, india-, heebrea- ja araabiakeelsetes tekstidest ei leia sinist ega selle varjundeid tähistavaid värvsõnu. Samuti on vähemalt Namiibias elava himba hõimuga tehtud katsed viidanud, et selle liikmetel on sinise rohelisest eristamisega tõsiseid raskusi. Himba keeles puudub sinist tähistav sõna. Seevastu hele- ja tumesinist eri sõnadega tähistavad venelased eristavad varjundeid mõlema jaoks ühte sõna kasutavates rahvastest kiiremini.

Kokkuvõetuna näis see vihjavat, et sinist hakati eraldiseisva värvitoonina tajuma alles suhteliselt hiljuti ja keel mõjutab oluliselt värvitaju. "On võimalik, et sinist rohelisest mitte eristavates kultuurides üles kasvavad lapsed õpivad suureks kasvades nende erisust eirama," spekuleeris Franklin. Bioloogial põhinevad rühmad hakkavad keele mõjul muutuma.

Bioloogiline alus?
Millel täpselt imikute värvide rühmitamine põhineb, teadlased veel täielikult öelda ei oska. "Osaliselt saab selle kanda ilmselt kahele erinevale võrkkestast ajju signaale kandvale signaalrajale Neist üks reageerib tumesinise ja rohekaskollase vahel asuvatele toonidele, teine sinakasrohelise ja kirsipunase vahel asuvatele värvitoonidele," selgitas Franklin. Kuidas imikud nähtavaid toone üksikasjalikumalt liigendavad, peavad näitama täiendavad katsed.

Samuti plaanib Franklin uurida, kuidas muutub imikute värvitaju vastavalt erinevaid värve tähistavate sõnade õppimisega.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

 



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: