Lapsepõlves kogetud kiusamine võib tulevikus tuua kaasa tervisehädasid ({{commentsTotal}})

Lapsepõlve kiusamise tagajärjed võivad mõjutada kogu edaspidist elu
Lapsepõlve kiusamise tagajärjed võivad mõjutada kogu edaspidist elu Autor/allikas: Wikimedia Commons

Lapsepõlves kogetud kiusamisel võib olla pikaajaline järelmõju, mis tõstab südame- ja veresoonkonna haiguste riski täiskasvanueas. Risk ähvardab ka kiusajaid.

Sellisele tulemusele jõudsid Pittsburghi ülikooli psühholoogid, kelle artikkel ilmus ajakirjas Psychological Science.

Uuringus jälgiti erineva taustaga mehi alates 1. klassist ehk 10–12aastased, kuni 30ndate eluaastateni. Pikaajalise uuringu tarvis alustati andmete kogumist 1987. ja 1988. aastal. Uuriti 500 Pittsburghi munitsipaalkoolide poissi. Pooled neist olid mustanahalised ning neist 60 protsenti majanduslikult kehval järjel peredest.

Tulemused näitavad, et nii kiusatavatel kui kiusajatel esines edaspidises elus rohkem tervisehädasid.

Kiusajate puhul tähendasid uuringu autorid, et nemad suitsetasid ning tarvitasid marihuaanat. Lisaks olid nad järgneva 20 aasta jooksul rohkem stressis, agressiivsemad ja vaenulikud.

Uuringu juhtivautor Karen A. Matthews selgitas, et senised kiusamisalased uuringud on rohkem keskendunud kiusamise psühholoogilistele tagajärgedele. See uuring aga toob välja füüsilise mõju.

Ehkki mõju vaimsele tervisele on osalt just see, mis tegelikult mõjutab ka keha: stressi, viha ja vaenulikkust on varasemadki uuringud seostanud infarkti, insuldi ja kõrge vererõhuga.

Samad tunded tekivad ka kiusajatel ja kiusatavatel inimestevahelistes suhetes, seda nii kiusamise ajal kui hilisemas elus.

Teadlastele tuli aga üllatusena, et näiteks põletike või ainevahetushäirete sagedasemat esinemist kiusajate ja kiusatavate hulgas ei esinenud.

Küll aga olid tervisemõjud kõigil kiusamisega kokku puutunud poistel, nii musta- kui valgenahalistel, võrdlemisi sarnased. Kiusamisega kokku puutunuid ühendas ka asjaolu, et nad olid sotsiaal-majanduslikult vähekindlustatud peredest.

Uuringu tulemuste kriitikana toovad teadlased aga välja, et 500 algselt uuringusse kaasatud lapsest tuli tagasi vereproove ja terviseandmeid andma 260. Osaliselt oli uuringust välja langemise põhjus selles, et need mehed olid kas saanud surma või viibisid vangis.

Teadlased teevad oma uuringu tulemuste ja eelmainitud fakti valguses järelduse, et kiusamisele tuleb tervikuna tähelepanu pöörata, kuid eriti tuleb märgata neid lapsi, kes oma sotsiaal-majandusliku tausta tõttu on suuremas ohus ning kelle tervist võib kiusamine selle võrra veel enam mõjutada.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.