Nanosaaste tungib verre ({{commentsTotal}})

Õhusaaste kahjulikkus on hästi teada. Nüüd on selle põhjused teada senisest paremini. Õhus hõljuvad nanoosakesed jõuavad üsna kergesti verre ja kogunevad veresoonte seinte juba varem kahjustatud kohtadesse.

Paljudest seni tehtud uuringutest ilmneb, et saastatud õhk nõuab kogu maailmas igal aastal miljoneid inimelusid. Suurem osa neid juhtumeid tuleneb südame-veresoonkonna haigustest, kuid selgusetuks on jäänud, millest on see ilming tingitud.

Mark Miller Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ja tema uurimisrühma liikmed tegid katseid vabatahtlikega, kes olid nõus sisse hingama rohkete kulla nanoosakestega õhku. Õnneks on teada, et kulla nanoosakesed on inimesele ohutud. Mõõtmine näitas, et neid osakesi ilmus katseisikute verre juba 15 minutit pärast kullaosakestega õhu hingamise algust. Hilisematest proovidest selgus, et kulla osakesi leidus uriinis ja veres veel ka kolm kuud hiljem.

Seepeale tegid teadlased samu katseid inimestega, kellel oli vaja teha südame-veresoonkonna operatsioon. Neil katseisikutel oli veresoonte seintele juba tekkinud soonte läbimõõtu ahendavaid ohtlikke naaste. Selgus, et sissehingatavast õhust verre sattunud kulla nanoosakesed kuhjusid neil inimestel eriti just neisse naastudesse. Nii oletavadki Miller ja kaasautorid ajakirjas ACS Nano, et õhusaaste tervisemõju võibki tuleneda saasteosakeste lisandumisest juba tekkinud veresoone naastude koosseisu.

Kullaosakesed on küll ohutud, aga paljudes päris õhusaastes leiduvates pisiosakestes võib sisalduda ju kes teab mis ühendeid, mis võivad veresoontes midagi kahjulikku korda saata.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: