Nanosaaste tungib verre ({{commentsTotal}})

Õhusaaste kahjulikkus on hästi teada. Nüüd on selle põhjused teada senisest paremini. Õhus hõljuvad nanoosakesed jõuavad üsna kergesti verre ja kogunevad veresoonte seinte juba varem kahjustatud kohtadesse.

Paljudest seni tehtud uuringutest ilmneb, et saastatud õhk nõuab kogu maailmas igal aastal miljoneid inimelusid. Suurem osa neid juhtumeid tuleneb südame-veresoonkonna haigustest, kuid selgusetuks on jäänud, millest on see ilming tingitud.

Mark Miller Šotimaalt Edinburghi ülikoolist ja tema uurimisrühma liikmed tegid katseid vabatahtlikega, kes olid nõus sisse hingama rohkete kulla nanoosakestega õhku. Õnneks on teada, et kulla nanoosakesed on inimesele ohutud. Mõõtmine näitas, et neid osakesi ilmus katseisikute verre juba 15 minutit pärast kullaosakestega õhu hingamise algust. Hilisematest proovidest selgus, et kulla osakesi leidus uriinis ja veres veel ka kolm kuud hiljem.

Seepeale tegid teadlased samu katseid inimestega, kellel oli vaja teha südame-veresoonkonna operatsioon. Neil katseisikutel oli veresoonte seintele juba tekkinud soonte läbimõõtu ahendavaid ohtlikke naaste. Selgus, et sissehingatavast õhust verre sattunud kulla nanoosakesed kuhjusid neil inimestel eriti just neisse naastudesse. Nii oletavadki Miller ja kaasautorid ajakirjas ACS Nano, et õhusaaste tervisemõju võibki tuleneda saasteosakeste lisandumisest juba tekkinud veresoone naastude koosseisu.

Kullaosakesed on küll ohutud, aga paljudes päris õhusaastes leiduvates pisiosakestes võib sisalduda ju kes teab mis ühendeid, mis võivad veresoontes midagi kahjulikku korda saata.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: