Teraslinnud ja päris linnud Ämari lennuväebaasis ({{commentsTotal}})

„Osooni“ võttemeeskond käis uurimas Ämari lennubaasi turvakaamera fotosid, et näha, millised linnud on lisaks suurtele teraslindudele kaitseväe territooriumil sisse seadnud.

Väljaspool lennuvälja territooriumi, otse aia taga on turvakaamera pildistanud ka uudishimulikke põtru, kitsi ja metssigu, kes võimaluse korral võtaks meelsasti söögipoolist ka aias sees laiuvast hästi hooldatud heinamaast, mis tegelikult on lennuraja ruleerimisteede vaheline haljasala.

„See, et teraslinnud loodusega kooskõlas siin hästi läbi saaksid on rajameistrile suur väljakutse, et nendevahelist konflikti vähendada,“ selgitab ajateenijate ülem kapral Lauri Siir. Aga tundub, et looduskeskkonnale lennukite müra suurt mõju ei avalda – linnud on sellega harjunud ja mõned liigid elavad siin juba paarkümmend aastat ega ole näidanud märke, et neile siin ei sobi.

Kõige suuremad loomad lennubaasi territooriumil on jänesed, rebased, kährikud ja ka ilves.

Valge-toonekured pesitsevad kohe lennujaama perimeetri serval. Mõni aasta tagasi oli juhus, kus vanemad tõid oma kurepojad täitsa lennuraja algusse ja õpetasid lennurajalt õhku tõusmist ehk lendamist. „Puhas sihipärane lennuvälja kasutamine,“ nendib Ämari rajameister.

Lennuväljale ei saa panna peale kuplit või võrku. Kuna loomad jäävad alati lennujaama lähistele elama, siis tuleb nende elu ja nendega koos elamist õppida.

Koostöös ornitoloogiga proovitakse lennuvälja teha lindudele võimalikult ebaatraktiivseks. Niiskete alade vältimiseks territooriumit kuivendadakse ja hoitakse puhas põõsastest ning puudest. Oluline on korras prügimajandus. Peamine on hoida taimkatte kõrgus täpselt õiges vahemikus.

Selleks, et linnud lennurajast eemal hoida, kasutatakse hirmutamistaktikat: valgus- ja pürotehnilisi rakette. Pauk ehmatab linnud minema.

Kuid mitte kõigile lindudele ei mõju seesugune hirmutamine ühtemoodi. Rändlindudele piisab tõesti ühest-kahest lasust – nad on siin võõrad ja arad, aga pesitsejate lindudega nendega peab tublisti rohkem aega ja vaeva nägema.

Heliefektid on välja valitud koos ornitoloogidega, kes on osanud soovitada, millised hääled mõjuvad lindudele häirivalt.

Müra tekitamist ja kokkupuudet loodusega ei kaasne kaitseväes loomulikult ainult lennuväljal. Põhiline tegevus käib rahuajal ikkagi harjutusväljadel, mida on üle Eesti kokku seitse.

„Osoon“ külastab Ämari naabruses asuvat Klooga harjutusvälja, kus keset metsi käib peaaegu tõeline sõda.

Seetõttu tuleb harjutusväljadel teha pidevalt mürauuringuid, mille tulemusi arvestatakse nii väljaõppe planeerimisel kui ka harjutusväljade arenduskavade koostamisel.

Kohalike inimeste kaebuste vastu aitab ainult nendega suhtlemine ning mõlemapoolne arusaamine ja koostöö.

Harjutusväljal lahingmoona kasutades peab kindlasti arvestama ka võimaliku tuleohuga. Metsa maha põletamine ei ole lubatud ka riigikaitse harjutamisega. Kaasas peavad olema tulekustutid, suurematel õppustel ka korralikuma varustusega tulevalvurid.

Soovitame vaadata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest: 2025. aastaks jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks 2017.–2025. aastal viiendiku võrra kasvama.
Mida õppida, et tulevikus jaguks ka tööd?

Asjatundjad soovitavad kaaluda kõrghariduse esimesel astmel bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse ühendamist nii, et valik akadeemilise või rakendusliku suuna vahel tuleks teha alles kolmandal õppeaastal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.