Zika viirus võib USA-le tähendada enam kui miljardi dollari suurust kulu ({{commentsTotal}})

Rasedatel võib Zika viirus põhjustada loote kolju kasvu pidurdumist.
Rasedatel võib Zika viirus põhjustada loote kolju kasvu pidurdumist. Autor/allikas: Centers for Disease Control and Prevention / Wikimedia Commons

USA poliitikakujundajad arutavad Zika viiruse võimalike majanduslike mõjude üle. Ajakirjas PLOS Neglected Tropical Diseases avaldatud mudeli alusel arvutati välja, et sõltuvalt sellest, kui laialdaselt viirus levib, võib see minna USA-le maksma 183 miljnist dolarist kuni 1,2 miljardi dollarini.

Yale'i ja Johns Hopkinsi ülikooli teadlased panid arvutisimulatsiooni abil kokku mitu võimalikku stsenaariumit, et saada teada, mis võiks Zika erineva ulatusega puhangud majanduslikult kaasa tuua.

Järgnev tabel näitab erinevate stsenaariumite arvutusi, kui palju läheks ühiskonnale maksma nakatumise tagajärjed, kui haigestunud oleks vastav protsenti inimestest.

Võrdluseks võib tuua näiteks selle, et Prantsuse Polüneesias, kus levib Zikaga sarnane viirus chikungunya, on haigestumus 10 protsenti.

Värske uuringu andmed aga ei võta arvesse veel lisanduvat nakatumist, mis kaasneb turismiga.

Uuringu autorid märgivad, et olid modelleerimisel üsna konservatiivsed, kuid isegi nende tulemuste põhjal võib öelda, et Zika levik koormab USA osariikide majandust ja inimeste tervist pikalt ja põhjalikult.

Üks Zika viiruse tüvi, mis on pärit Brasiiliast, on levinud alates 2015. aastast ning jõudnud praeguseks enam kui 40 riiki üle maailma. USA-s on nakatumisjuhtumid tuvastatud kuues osariigis, mis tähendab, et just seal on Zika leviku oht kõige suurem.

Nakatunud inimesel on palavik, lihasvalu ja peavalu, mis panevad tervishoiusüsteemile ja tööturule surve. Suurem ja pikaajalisem mõju on aga viirusega nakatunud rasedatele, kel võivad sündida tõsise sünnidefektiga lapsed. Enim on Zika viirust seostatud mikrotsefaalia ehk väiksema pea ümbermõõduga, millega omakorda kaasnevad arenguhäired.

 

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.