Vaataja soovib teada: kas roheliste laikudega kartuli söömine on ohtlik ({{commentsTotal}})

Miks on kartulil mõnikord rohelised laigud? Kas need on tervisele kahjulikud? Kas piisab laigu ära lõikamisest võib tuleb kogu kartul minema visata?

Kartuliküsimustele vastas maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Evelin Loit. Teadlane lohutas, et tervet kartulit maha kandma ei pea, piisab rohelise osa ära lõikamisest. „Lõigata tuleks võimalikult paksult, et ühtegi rohelist ala alles ei jääks. Ja siis on need kartulid tavalisele tervele inimesele täiesti söödavad,” rääkis ta.

Roheline värv on tegelikult märk, et selles taime piirkonnas on klorofüll. „Klorofüll iseenesest ei ole toksiline ühend, aga klorofülliga koos, samades kohtades sünteesib kartulimugul ka solaniini ja solaniin juba on toksiline,” selgitas Loit. Vanemteaduri sõnul on mürgisel solaniinil täita tähtis roll, see toimib omamoodi pestitsiidina, mis kaitseb kartulit haigustekitajate eest.

Suuremates kogustes on solaniin kahjulik ka inimesele. Esimeste sümptomitena hakkab inimesel halb ja järgneb oksendamine. „Aga selleks, et tekiks oksendamissümptomid, tuleks süüa ikkagi kaks kilo väga rohelisi kartuleid,” sõnas Evelin Loit.

Säärane mõju sellise koguse puhul ilmneks täiskasvanud inimesel. Täpsemalt kehtib reegel, et 2–5 milligrammi solaniini inimese keha ühe kilogrammi kohta tekitab toksilise mõju. Seega sõltub mürgistustunnuste tekkimine söödud kogusest ja sööja kaalust. „See tähendab seda, et laste puhul annab juba väiksem kogus toksilise efekti. Reegel võiks olla, et kui võimalik, siis lastele ei annakski neid kartuleid, mis on rohelise koorega olnud. Lihtsalt, et olla kindlam,” selgitas vanemteadur.

Lisaks mugula rohelisele koorele sisaldavad solaniini ka teised kartuli osad, idud ja kartulisilmad, need on samuti soovitatav välja lõigata ja mitte söögiks tarvitada.

„Kartulisordist sõltub kindlasti see, kui palju solaniini kartulis on,” rääkis Loit. Teadlase teada pole kahjuks analüüsitud, millised Eesti sordid või meie poodides müüdavad sordid kui palju solaniini sisaldavad.

Kindlasti on aga solaniini kõigis kartuli rohelistes, maapealsetes osades – vartes, lehtedes. „Neid kindlasti süüa ei tohi ja neid inimene tavaliselt söögiks ka ei tarvita,” sõnas ta.

Mugulatel tekib roheline osa vaid siis, kui mugul on jäänud valguse kätte. Seega tasub kartuleid säilitada pimedas, jahedas ja kuivas. Siis ei teki ka mugulate rohetumise probleemi.

Toimetaja: Virgo Siil



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.