Vaataja soovib teada: kas roheliste laikudega kartuli söömine on ohtlik ({{commentsTotal}})

Miks on kartulil mõnikord rohelised laigud? Kas need on tervisele kahjulikud? Kas piisab laigu ära lõikamisest võib tuleb kogu kartul minema visata?

Kartuliküsimustele vastas maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur Evelin Loit. Teadlane lohutas, et tervet kartulit maha kandma ei pea, piisab rohelise osa ära lõikamisest. „Lõigata tuleks võimalikult paksult, et ühtegi rohelist ala alles ei jääks. Ja siis on need kartulid tavalisele tervele inimesele täiesti söödavad,” rääkis ta.

Roheline värv on tegelikult märk, et selles taime piirkonnas on klorofüll. „Klorofüll iseenesest ei ole toksiline ühend, aga klorofülliga koos, samades kohtades sünteesib kartulimugul ka solaniini ja solaniin juba on toksiline,” selgitas Loit. Vanemteaduri sõnul on mürgisel solaniinil täita tähtis roll, see toimib omamoodi pestitsiidina, mis kaitseb kartulit haigustekitajate eest.

Suuremates kogustes on solaniin kahjulik ka inimesele. Esimeste sümptomitena hakkab inimesel halb ja järgneb oksendamine. „Aga selleks, et tekiks oksendamissümptomid, tuleks süüa ikkagi kaks kilo väga rohelisi kartuleid,” sõnas Evelin Loit.

Säärane mõju sellise koguse puhul ilmneks täiskasvanud inimesel. Täpsemalt kehtib reegel, et 2–5 milligrammi solaniini inimese keha ühe kilogrammi kohta tekitab toksilise mõju. Seega sõltub mürgistustunnuste tekkimine söödud kogusest ja sööja kaalust. „See tähendab seda, et laste puhul annab juba väiksem kogus toksilise efekti. Reegel võiks olla, et kui võimalik, siis lastele ei annakski neid kartuleid, mis on rohelise koorega olnud. Lihtsalt, et olla kindlam,” selgitas vanemteadur.

Lisaks mugula rohelisele koorele sisaldavad solaniini ka teised kartuli osad, idud ja kartulisilmad, need on samuti soovitatav välja lõigata ja mitte söögiks tarvitada.

„Kartulisordist sõltub kindlasti see, kui palju solaniini kartulis on,” rääkis Loit. Teadlase teada pole kahjuks analüüsitud, millised Eesti sordid või meie poodides müüdavad sordid kui palju solaniini sisaldavad.

Kindlasti on aga solaniini kõigis kartuli rohelistes, maapealsetes osades – vartes, lehtedes. „Neid kindlasti süüa ei tohi ja neid inimene tavaliselt söögiks ka ei tarvita,” sõnas ta.

Mugulatel tekib roheline osa vaid siis, kui mugul on jäänud valguse kätte. Seega tasub kartuleid säilitada pimedas, jahedas ja kuivas. Siis ei teki ka mugulate rohetumise probleemi.

Toimetaja: Virgo Siil



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.