Rekordiline kiirkaamera jäädvustab sekundis viis triljonit kaadrit ({{commentsTotal}})

Tehnika võimaldab eristada sündmusi, mille kestvus on vaid 0,2 pikosekundit.
Tehnika võimaldab eristada sündmusi, mille kestvus on vaid 0,2 pikosekundit. Autor/allikas: Lundi ülikool

Uudne kiirkaamera suudab jäädvustada sekundis viis triljonit kaadrit. Kaamera valmistanud rootsi teadlased loodavad, et see võimaldab värske pilguga uurida mitmesuguseid nähtusi alates loomade ajuaktiivsusest lõpetades keemiliste reaktsioonidega.

Seadme tööpõhimõte erineb argikasutuses olevate tipptasemel kiirkaamerate omast. Iga selle jäädvustatav kaader koosneb neljast erinevate laserimpulssidega abil tehtud pildist. Iga valgusimpulss kannab endas unikaalset koodi. See võimaldab hiljem pildid üksteisest eraldada, need ajaliselt õigesse järjekorda asetada ja sellega kaadrite arvu kordades kasvatada.

Tehnika võimaldab eristada seeläbi sündmusi, mille kestvus on vaid 0,2 pikosekundit. Näitkatsetes suutis Lundi ülikooli põlemisfüüsika professor Marcus Alden kaaslastega jäädvustada isegi õhus leviva valguskiire liikumise.

Võrreldaval ajaskaalal töötavaid kiirkaameraid on valmistatud varemgi. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased esitlesid triljon kaadrit sekundis jäädvustavat seadet juba 2011. aastal. Eelmist rekordihoidjat, Tokyo ülikooli füüsikute esitletud tehnikat lööb Lundi ülikooli leiutis 600 miljardi kaadriga.

Võrdlusena suudavad tipptasemel telefonid ja argikasutuses olevad kiirkaamerad jäädvustad sekundis vastavalt tuhat ja miljon kaadrit. See võimaldab nähtavaks muuta näiteks putukate tiivalöögid ja kuulide deformeerumise kokkupõrkel.

Töörühma sõnul aitab FRAME'iks nimetatud tehnika mõista paremini ülilühikestel ajaskaaladel toimuvaid protsesse, nagu plahvatusi, loomade närvisüsteemi tööd ja mitmeid keemilisi reaktsioone. Praktilise väljundina võiks see viia tõhusamalt töötavate sisepõlemismootorite ja gaasiturbiinideni.

Uurimus ilmub ajakirjas Light: Science & Applications.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.