Kristjan Port: targad linnad võivad inimestest hulluda ({{commentsTotal}})

Vaade New Yorkile.
Vaade New Yorkile. Autor/allikas: aguichard/Creative Commons

Möödunud reedel Vancouveris toimunud TED konverentsil avas Elon Musk pikas lavaintervjuus oma maailmapilti ja rääkis käimasolevatest projektidest.

Maailmapildi puhul on kindlasti huvitav teada, mis ajab teda kõikide maiste projektide kõrval mõtlema lisaks veel kosmose vallutamisele. Reisimisele turistina ümber Kuu või siis pikema eesmärgina kavandama tutvumisretke Marsile. Vastus võib tunduda mõnele inimesele kurvastav.

Vähemalt nendelt kes loodavad nutikast ettevõtjast inimkonna päästjat. "Ma ei püüa olla kellegi päästja. Püüan lihtsalt mõelda tulevikule, et mitte olla kurb" – täpsustas Elon oma mõttemaailma. Jätkates, "sul peab hommikul ärgates olema põhjuseid elamiseks" ning lisas, et "kui tulevik ei paku võimalust olla kusagil seal tähtede vahel, olla multiplanetaarne liik, siis oleks see uskumatult masendav". Lõpuks palus ta end informeerida, kui olukord olevikus või tajutavas tulevikus peaks muutuma pööraselt arulagedaks.

Viimane polegi lootusetu võimalus. Näiteks võivad linnad muutuda ja teiseneda tehnoloogia abil hiigelorganismideks, millel või kellel võivad esineda isiklikud psüühilised probleemid. Olgu täpsustatud, et vaimse maailma probleemid on linnal, mitte selle asukatel. Samas ei jää elanikel kuigi palju valikuid olla paremas seisus, kui elukeskkond muutub meeletuks. Nutikaks muutuvate linnade teemat käsitles Bostonis asuva eetika ja tärkavate tehnoloogiate instituudi tehnoloogiadirektor Marcelo Rinesi.

Hetkel kujutavad linnad üksikute tehniliste süsteemide kollektsiooni. Neist igaühte püütakse käitada vastavalt vajadustele. Selles protsessis sünnib informatsiooni, millega need üksused siis omavahel mingil määral arvestavad. Sel moel sünnib osaline teadvus, aga see on fragmenteeritud.

Tõenäoliselt ainukeseks erandiks, mille puhul täna võib märgata linnaelus sujuva ja iseseisva mõtlemise tärkamist, leiab aset tõsise ohu olukorras, näiteks terrorisündmuse puhul. Siis kasvab lugematutest kaameratest, anduritest, töötsüklitest ja muudest linna tegevustest kogunevast infost koordineeritud tegutsemine. Tärkab teadvus sellest, kes kus parajasti asub ja kus ning miks midagi juhtub või siis ei juhtu. Kõik linnateenistused teenindavad ühte terviklikku kõrgendatud julgeoleku eesmärki.

Põhimõtteliselt rajataksegi tänapäeva linnu arvestades kahte peamist otstarvet. Need on autod ja julgeolek. Ülaltoodud julgeolekuintsidendi nagu terrorismi või selle tõsise riski reaktsiooni kõrval võib sarnast terviklikkusele püüdlevat süsteemi, kui terviku toimimisest sündivat kavandatud käitumist võib märgata seoses liikluse korraldamisega. Seega võib tänaste linnade seisundit iseloomustada peamiselt hirmule reageeriva miniatuurse ajuga.

Seega on vähemalt mingisugused refleksid olemas enam-vähem kõikides suurtes linnades. Kaasaegne aeg lisab aga linnadesse tasahilju närvisüsteemi elemente juurde. Nendeks on andmeside kaudu pidevalt keskkonnaga ühenduses olevad inimesed. Linnadesse lisatakse olustikku jälgivaid andureid, millega juhitakse linnade energeetikat, valgustust ja üldist ainevahetust joogiveest kanalisatsioonini.

Sel teel muutuvad linnad üha keerulisemateks, infot vahetavateks ja kohanevateks süsteemideks, milles tärkavad omalaadsed tajunähtused ja reaktsioonid keskkonnamuutustele. Kuid ka omad mõtted, mis on seotud plaanide ja kavatsustega. Linnades hakkavad tärkama iseloomu ja psühholoogia väljendused.

Need iseteadvad reaktsioonid ei ole enam allutatud pelgalt autode sujuvale juhtimisele või valivale eneseisolatsioonile terrorirünnaku korral. Selline linn mõtleb suuremas plaanis. See valib, mida millalgi teeb ning miks. Esialgse lootuse järgi peaks selles kõiges olema oma roll linnakodanikel ja nende tegevuses.

Kuid teate ju küll, millised inimesed on. Näiteks kipuvad inimesed tehnilist mõistust proovile panema, nagu juhtus eelmisel nädalal Californias ühe tänaval patrulliva turvarobotiga, mida ründas purjus mees. Varasemalt on teada juhused, milles asusid lapsed kaubamajas laste rõõmuks ringiliikuvat ülisõbralikku ja viisakat robotit sellega mängimise asemel kiusama. Isejuhtivate autode loojaid hirmutab perspektiiv, et nii jalakäijad kui ka autojuhid hakkavad robotautodele kimbutamise eesmärgil tegema pettemanöövreid.

Ühesõnaga kui linnal kujuneb iseseisev mõistus, asub hulk kodanikke seda oma meelelahutuseks vaevama. Milliseid ideid tärkab siis sellisel linnal hommikul ärgates, et tal kurb meel ei oleks?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Jõelähtme jõgi voolab Kostivere karstialal salajõena maa all umbkaudu 2,5 km ulatuses.

Teadlane teab: kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid?

Kui palju on Eestis maa-aluseid salajõgesid? Kas mõni salajõgi on ka vooluhulgalt suurem kui näiteks suuremad n-ö päris jõed? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Oliver Koit.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: