Arvamusavaldus: Teadlaste Marsi järelkaja Eestis ({{commentsTotal}})

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed. Autor/allikas: ERR

Kuigi Eestis Teadlaste Marssi muu maailmaga võrreldaval kujul aset ei leidnud, pole see indikaator Eesti teaduse headest tingimustest, piisavast ühiskondlikust rollist või teadlaste pimedusest ja ükskõiksusest probleemide osas, leiavad Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutava kogu liikmed oma arvamusavalduses.

Peagi loodava Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutava kogu liikmed ning mitmed teisedki Eesti teadlased osalesid laupäeval Teadlaste Marsi üritustel nii siin- kui sealpool Eesti piiri. Rohkearvulisemalt ilmselt sealpool. Kust ning miks Teadlaste Marss alguse sai, seda on Eesti ajakirjanduses juba üsnagi põhjalikult käsitletud. See, et Eestis ei toimunud Teadlaste Marss sellisel kujul nagu paljudes teistes riikides, on seotud suures osas kindlasti eestlaste suhteliselt vaoshoitud iseloomuga ning minevikust sisse jäänud vastumeelsusega marssimise vastu.

Samuti leidsid Eestis toimunud ürituse korraldajad, et konstruktiivsem on rahulik arutelu. Olgu see Teadlaste Marss korraldatud marsisammul või aruteluna ümarlaua ümber, taolised üritused on igal juhul olulised ja võiksid välja meelitada nii laborisügavustes või arhiivisoppides tegutsevad teadlased kui ka ülejäänud ühiskonnaliikmed, kelle jaoks teaduspõhine maailmapilt oluline on.

USA-s, kust Teadlaste Marss alguse sai, toimus "March for Science" eelkõige eesmärgiga protestida nüüdseks pea sada päeva ametis olnud presidendi keskkonnakaitset ja teaduse rahastamist puudutavate otsuste ja arvamusavalduste vastu. Sestap oli tegemist üsnagi poliitilise üritusega, ent selle juured ulatusid siiski sügavamale kui kellegi poliitilised tõekspidamised. Teaduses ei määra amet maailmavaadet, teadlaste hulgas on igasuguste poliitiliste vaadetega inimesi.

Mujal maailmas oli Teadlaste Marsi seos päevapoliitikaga kindlasti tunduvalt nõrgem. Läbivaks fookuseks oli aga kõikjal teaduse olulisus ja teadlaste roll ühiskonnas. Nendele küsimustele tähelepanu pööramine tuleb ühiskonnale kasuks sõltumata hetkel valitsevast poliitilisest olukorrast. Teaduse ja teadlaste nähtavust ühiskonnas peab suurendama ning teadlaste hääl peab kõlama senisest kõvemini.

Teadlaste roll ühiskonnas
Kuigi Eestis Teadlaste Marssi muu maailmaga võrreldaval kujul aset ei leidnud, ei arva me, et see oleks indikaator Eesti teaduse headest tingimustest, piisavast ühiskondlikust rollist või teadlaste pimedusest ja ükskõiksusest probleemide osas. Viimastel aastatel ka Eestisse jõudnud kloorijoomise, lameda maakera jms ideede häiriva populaarsuse valguses on oluline rõhutada teaduspõhiste meetodite laiema rakendamise vajadust ning võidelda ebateaduste vastu.

Oluline on ka teadlaste kaasamine igapäevastesse, ühiskonda pikemas perspektiivis puudutavatesse otsustusprotsessidesse, sest teadlaste üheks ülesandeks on teadupärast analüüsidele põhinedes ette prognoosida tulevikku, ühe või teise komponendi mõju protsessile kui tervikule. Oleme veendunud, et teadusliku maailmapildi populariseerimine, aga ka teaduses või teadlaste ees seisvate probleemide esiletoomine on oluline kõigi jaoks.

Teaduse integreeritus ühiskondlikesse diskussioonidesse eeldab pidevat suhtlemist erinevate osapoolte vahel: teadlased, teadus- ja haridusinstitutsioonid, avaliku sektori institutsioonid, rahastusinstantsid, meedia ja kodanikumeedia, ettevõtlus jne. Me soovime, et tulevikus oleks seda dialoogi teadlaste ning ühiskonna ja tema esindajate vahel rohkem.

Teadlaste kirjutatud populaarteaduslikud kirjatükid teadustöö tulemustest, mida otseselt või kaudselt kasutatakse ühiskonna hüvanguks, ja arvamusavaldused päevakajalistel teemadel, ei ole dialoog, vaid monoloog. Teadlaste kirjutised, (mida võiks kindlasti olla rohkem), ei pälvi sageli ülemäära suurt avalikku tähelepanu.

Teadusrahastusest
Rääkides teaduse rahastusest, on oluline mõista, et tänapäeval tehtav heal tasemel teadus on kallis, olgu tegemist siis rakenduslike või alus-, eksperimentaal- või teoreetiliste uuringutega. Palju raha maksavad nii eksperimendiseadmed, kemikaalid, arvutuskeskused kui ka kõik muu teadustöö läbiviimiseks vajalik. Ning kõigele lisaks on teadustöö tegemiseks meil vaja ka inimest - teadlast!

See et teadlased üldjuhul ei streigi, on üsnagi loomulik, sest nende streik ei mõjutaks lühikesel ajaskaalal eriti kedagi. Kui kõik teadlased (ja tuletagem meelde, et ka ülikoolide õppejõud on enamuses kõik teadlased) jätaksidki oma töö, siis võib aga väga hästi ette kujutada, mis mõne aja pärast juhtuks. Ent kuigi ühed aeg-ajalt streigivad ja teised mitte, siis nii nagu arstid ja õpetajad ei ole nõus sellega, et nende tööd ei hinnata väärilise palgaga, nii ei saa sellega nõus olla ka teadlased.

Garanteeritud rahastussüsteemist, palkadest ja töölepingutest pole enamikel Eesti teadusasutuste töötajatel paraku võimalik rääkida: me alles teeme tõsiseid pingutusi tagamaks püsirahastuse tõusu ja vähendamaks projektipõhist teadust. Jõupingutused jooksevad aga liiva kui üldine teadusrahastuse tase ei tõuse vaid muutuvad üksnes raha ümberjagamise reeglid: seni projektipõhiselt jaotatud rahad nimetatakse ümber baasrahastuseks.

Paraku ei ole riik pidanud vajalikuks kinni pidada oma lubadusest tõsta teaduse rahastamist 1%-ni SKP-st ning ei kavatse seda teha vähemalt 2021. aastani. On oluline mõista, et sellega vähendatakse nii Eesti teaduse konkurentsivõimet kui ka järjepidevust.

Noorteadlaste eripära
Teadlase rahastuse stabiilsus sõltub väga tugevalt teaduskarjääri etapist, milles teadlane parajasti on. Kuigi selline sõltuvus on teatud määral loogiline, on noorte teadlaste võimalused Eestis stabiilset palka teenida mitterahuldavad. Puudub reaalselt toimiv karjäärimudel, noorte teadlaste tööturule sisenemine on keeruline nii akadeemias kui erasektoris, ning rahastussüsteemid on problemaatilised. Suurematele grantidele kandideerimisel peavad karjääri algusetappides olevad teadlased konkureerima neist ligi 20 aastat kauem töötanud professoritega. Noorteadlastele suunatud stardigrandid on aga ebastabiilse mahuga ning ebapiisavad oma uurimisrühma loomiseks.

Koostöö ettevõtetega
Ühe võimalusena teaduse rahastust suurendada nähakse ettevõtluslepinguid, mis rakendavad küll teadust praktiliste probleemide lahendamiseks, kuid jätavad alusuuringud vaeslapse ossa. Kahjuks on liiga palju näiteid, kus teadlased on teadusprojektide rahastuse puudumise tõttu ja ellujäämise nimel tihti teaduslikku sisu mitteomavate teenuslepingute mahtudega üle koormatud, mis teaduse eesmärki kuidagi ei täida.

Oleme nõus, et koostöö ettevõtlusega on äärmiselt oluline ja teadus peabki inimkonda ühel või teisel moel teenima ning ka teadlased peaks tulema oma mugavustsoonist välja ja võtma rohkem tööstuse poolt pakutavaid väljakutseid vastu, kuid teadlaste ressurssi ei tohiks raisata lihtsalt kellegi äriliste eesmärkide täitmiseks. Leiame, et konstruktiivne dialoog ja koostöö teadlaskonna ning ettevõtluspartnerite vahel on Eesti teaduse ning innovaatilise tööstuse arengu seisukohalt äärmiselt oluline, kuid usaldusväärne partnerlus on siinkohal võtmesõnaks, et mõlema poole vajadused oleks kaetud.

Siinjuures tuletagem järjekordselt meelde, et just fundamentaaluuringud, mille võimalikke rakendusi ei osata esialgu tihti isegi mitte ette kujutada, on enamasti need, mis viivad tõelise innovatsioonini. Samuti ei saa unustada, et mitmed teadusvaldkonnad, eeskätt humanitaarteadused, ei olegi kuidagi rakendatavad tööstuses, ei täna, homme ega ka saja aasta pärast. Ja kui tegemist ei ole ka Eesti kultuuriga, kas me siis ütlemegi, et tegemist on kasutu teadusega? Aga kui ühel päeval läheb vaja, nii nagu näiteks täna läheb meil vaja teadmisi islamist, Süüriast jne?

---
Teadlaste Marsi taolised üritused pakuvad tänuväärse võimaluse pöörata ühelt poolt tähelepanu regionaalsetele teadustegevusega seotud probleemidele ning teadlaste ja teaduse olukorrale, teiselt poolt meenutada avalikkusele, et teadus võimaldab saada läbimõeldud, ning võimalusel ka kontrollitud ja tõendatud, lahendusi erinevatele ühiskonna probleemidele. Teadusliku meetodi rakendamine, kriitikameel ja analüüsivõime on ühiskonna heaoluks tõhusamad kui laest võetud absoluutse tõe kuulutamine, subjektiivsete arvamuste võrdlemine või erahuvide ülimaks seadmine.

Kasutagem teaduse poolt pakutavat hästi ning hinnakem ka teadlasi!



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: