Ühe minuti loeng: kuidas sünnib piltidest dokumentaalfilm? ({{commentsTotal}})

Mis teeb ühest pildireast ekraanil dokumentaalfilmi? See ei olegi nii lihtne küsimus, kui esialgu tundub. Dokumentaalfilmiks kiputakse nimetama igasugust liikuvat pilti, millel on näha reaalset maailma ja päriselt eksisteerivaid tegelasi, nendib Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dokumentaalfilmi dotsent Riho Västrik.

Arusaamine sellest, mis on dokumentaalfilm, on aastate jooksul muutunud, sedamööda kuidas on arenenud filmikunst ja maailm meie ümber. Pidevalt on arutletud, mida ja kuidas filmides näidata. Vaieldud on selle üle, kes on vaataja suhtes ausam ja missugune peaks olema autori positsioon, kuni selleni et kas autor üldse peab seisukohta võtma.

Esimese dokumentaalfilmi definitsiooni sõnastas John Grierson 1926. aastal – dokumentaalfilm on tegelikkuse loominguline interpretatsioon. Pole kahtlust, et selles sõnastuses hinnatakse autori õigust tegelasi ja sündmusi interpreteerida. Läbi kümnendite on tehtud küll lavastatud dokumentaalfilme, küll sündmusi üksnes jälgivaid filme, oma meetodi eest on peetud kirglikke sõnasõdu.

Tänaseks oleme tegijate ringis peaaegu jõudnud üksmeelele, et kõik meetodid, mis alates vendadest Lumiere’idest on leiutatud, on kasutatavad. Peaasi et lugu jutustatakse huvitavalt ja see paneb vaataja kaasa elama. Dokumentaalfilmi režissöör jutustab kinematograafiliste vahenditega oma loo, mille olemuse ta on endale põhjalikult selgeks teinud.

Pole olemas igavaid lugusid. n vaid igavad loo jutustajad ja režissöörid, kes ei tunne piisavalt filmikeele võimalusi. Hea dokumentaalfilmi sisu ei saa tavaliselt lühidalt ja kõikehõlmavalt sõnades kokku võtta. Võib küll öelda, et see on elust või armastusest või vihkamisest, aga kuidas täpselt, seda peab vaataja ise tunnetama ja läbi elama. Kui kõik vaatajale ära seletada, on tulemuseks telesaade.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.