Ühe minuti loeng: kuidas sünnib piltidest dokumentaalfilm? ({{commentsTotal}})

Mis teeb ühest pildireast ekraanil dokumentaalfilmi? See ei olegi nii lihtne küsimus, kui esialgu tundub. Dokumentaalfilmiks kiputakse nimetama igasugust liikuvat pilti, millel on näha reaalset maailma ja päriselt eksisteerivaid tegelasi, nendib Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dokumentaalfilmi dotsent Riho Västrik.

Arusaamine sellest, mis on dokumentaalfilm, on aastate jooksul muutunud, sedamööda kuidas on arenenud filmikunst ja maailm meie ümber. Pidevalt on arutletud, mida ja kuidas filmides näidata. Vaieldud on selle üle, kes on vaataja suhtes ausam ja missugune peaks olema autori positsioon, kuni selleni et kas autor üldse peab seisukohta võtma.

Esimese dokumentaalfilmi definitsiooni sõnastas John Grierson 1926. aastal – dokumentaalfilm on tegelikkuse loominguline interpretatsioon. Pole kahtlust, et selles sõnastuses hinnatakse autori õigust tegelasi ja sündmusi interpreteerida. Läbi kümnendite on tehtud küll lavastatud dokumentaalfilme, küll sündmusi üksnes jälgivaid filme, oma meetodi eest on peetud kirglikke sõnasõdu.

Tänaseks oleme tegijate ringis peaaegu jõudnud üksmeelele, et kõik meetodid, mis alates vendadest Lumiere’idest on leiutatud, on kasutatavad. Peaasi et lugu jutustatakse huvitavalt ja see paneb vaataja kaasa elama. Dokumentaalfilmi režissöör jutustab kinematograafiliste vahenditega oma loo, mille olemuse ta on endale põhjalikult selgeks teinud.

Pole olemas igavaid lugusid. n vaid igavad loo jutustajad ja režissöörid, kes ei tunne piisavalt filmikeele võimalusi. Hea dokumentaalfilmi sisu ei saa tavaliselt lühidalt ja kõikehõlmavalt sõnades kokku võtta. Võib küll öelda, et see on elust või armastusest või vihkamisest, aga kuidas täpselt, seda peab vaataja ise tunnetama ja läbi elama. Kui kõik vaatajale ära seletada, on tulemuseks telesaade.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.