Hiina on Eestile tähtis, tõdesid eksperdid suurriiki tutvustaval nädalal ({{commentsTotal}})

Hiina nädalal kõnelesid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe.
Hiina nädalal kõnelesid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe. Autor/allikas: Tartu ülikool

Äsja lõppenud Hiina nädal Tartus õpetas linlastele, kuidas hiinlastega äri teha. Üheksapäevase üritusesarja tippsündmusteks olid parlamendi väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe’i avalikud loengud. 

Loenguid konspekteerinud Euroopa õiguse õppekaval tudeeriv Malle Alaru ning inglise keelt ja kirjandust õppiva Kristo Tamm tõdesid, et Mihkelsoni loengust pakkus neile enim huvi vaade Euroopa-Hiina suhetele ning Ameerika Ühendriikide suhtlus pärast Donald Trumpi presidendiks saamist. Hiina suursaadik keskendus “Uue siididee” ehk OBOR-i (“One Belt, One Road”) initsiatiivile. 

Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat. Minevikust teame aegu kui Hiina on olnud juhtriigiks nii majanduse kui ka innovatsiooni alal. Tänapäeval on toimumas kõigest Hiina loomuliku potentsiaali väljendumine. 

Samas peab Mihkelson, liiga dramaatiliseks rääkida Ühendriikide ja Euroopa “kuldajastu“ lõpust. Kahe regiooni suhtelise mõjuvõimu vähenemine on Hiina esiletõusu taustal lihtsalt paratamatu. 

Mihkelson peatus pikemalt kahe regiooni kaubandussuhetel. 

Ta nentis, et Euroopa ja Hiina on juba praegu üksteisele väga olulisteks kaubanduspartneriteks. Hetkel on Euroopa huvikeskmes 2013. aastal alustatud investeeringute kaitse leppe läbirääkimised. Tulevikus võiks kahtlemata jõuda ka vabakaubandusleppeni – Euroopa Liit on juba sõlminud vabakaubandusleppe Lõuna-Koreaga ja selles osas peetakse läbirääkimisi ka Jaapani ja Singapuriga. Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi. 

Hiina suursaadik Qu Zhe avas kõnes pikema perspektiiv Euroopa ja Hiina vahelistele suhetele. Suursaadik rõhutas Hiina valmidust koostööks, et edendada rahvusvahelist kaubandust ja välisinvesteeringuid. Kuigi maailm on 2008. aasta majanduskriisist toibunud, ei ole olukord Qu Zhe sõnul siiski kiita. 

Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse, millest loodetakse majanduslikku kasu nii Hiinale kui ka partneritele Läänes. Kahepoolsete koostöölepingute asemel rõhutas Hiina suursaadik avatust ja mitmete riikide ühist koostööd.

Suursaadik täheldas, et Euroopast on projekti suure huviga jälgitud ja viitas varajastele edusammudele seoses OBOR-ga. Alates 2013. aastast on investeeritud 50 miljardit dollarit ja ehitamisel on kuus majanduskoridori. Euroopa huvi näitab ka see, et 14 Euroopa riiki on Aasia infrastruktuuri investeeringute panga (AIIB) asutajaliikmete seas. 

Üheks OBOR-i eesmärgiks on saavutada klapp Euroopa Komisjoni nn Junckeri plaaniga. Selle raames on toimunud tipptasemel kohtumisi ning algatatud ühisprojekte, näiteks EL-Hiina säästva linnastumise partnerlus. Lisaks on tänu Uue Siiditee algatusele kauba maismaateekond Hiinast Euroopasse muutunud 20 päeva kiiremaks kui mereteed pidi. 

Suursaadik Qu Zhe leiab, et praegu, kolm aastat peale OBOR projekti algust, on õige aeg teha vahekokkuvõtteid ja tulevikuplaane. Kuu aja pärast toimub Pekingis OBOR-iga seotud riikide foorum, et arutleda tulevikuvõimalusi, tugevamate partnerlussuhete rajamist ning õiglasemat ja paremat maailmakorraldust.

Kommenteerides neid teemasid leiab Mihkelson, et keskendudes Hiina ja Euroopa ühistele huvidele on võimalik teha koostööd mitmel alal ning jõuda ühiste arusaamadeni rahvusvahelistes reeglites.

Majanduslike huvide kaitseks on Hiina teinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega ka sõjalist koostööd. Näiteks viidi 2009. aastal koos NATO vägedega läbi piraaditõrje operatsioon Adeni lahel, et hoida lahti Hiina majanduse jaoks elutähtis kaubatee. Muudes rahvusvahelistes konfliktides on Hiina osalus jäänud tagasihoidlikuks, kuid Hiina keskendumine Uuele Siiditeele võib kaasa tuua huvide ühtimise ka muudes piirkondades ja valdkondades.

Peatudes Ameerika Ühendriikide ja Hiina omavahelistel suhetel leidis Mihkelson, et enne 2008. aasta finantskriisi polnud suhted Hiinaga Ühendriikide jaoks esmatähtsad. Tänaseks on olukord muutunud. 

Ka Trumpi valimiskampaanias osutati suurele kaubandusdefitsiidile ja töökohtade liikumisele Hiina. Samas hellitas Mihkelson lootust, et Trumpi valimisteaegsed hoiakud ja käitumine on muutumas. Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik. Ta leidis, et Trump on hakanud mõistma, et aastakümnete jooksul loodud suhted erinevate partneritega on liiga palju väärt, et neid ära rikkuda, eriti veel kui Ühendriigid soovivad jätkata majanduslikult ja sõjaliselt olulist positsiooni Ida-Aasias.

Paratamatult tekitab aga protektsionismi kalduva Trupmi valimine Ühendriikide presidendiks küsimusi. 

Kas Hiina võiks Ühendriikide juhtiva rolli üle võtta? Mihkelsoni sõnul on selline stsenaarium lähitulevikus ebatõenäoline, sest Hiinal puudub momendil soov seda teha. Tema sõnul vajavad hiinlased vähemalt pool sajandit aega, kuni nende areng jõuaks punkti, kus oleks lahendatud suuremad sotsiaalsed ja siseriiklikud probleemid.

Kõneldes Eesti ja Hiina omavahelistest suhetest, peatusid nii Mihkelson kui ka Qu Zhe pikemalt suhete potentsiaalil, leides, et mõlemal on suur soov teise poolega koostööd teha. 

Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis tõi näidetena edukast koostööst Omniva ja Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ühistegevuse ning Hiina pankade osaluse Eesti Energia projekti rahastamisel Jordaanias. Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil oluline tajuda Hiina rolli tänapäeva maailmas ning näha sellest tulenevaid rohkeid võimalusi. Tema sõnul teeb ka Riigikogu väliskomisjon selle nimel tööd. Näiteks on välja töötatud ja avaldatud raport “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025”. Riigikogu väliskomisjoni järgmine visiit Hiinasse leiab aset käesoleva aasta mais.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.