Hiina on Eestile tähtis, tõdesid eksperdid suurriiki tutvustaval nädalal ({{commentsTotal}})

Hiina nädalal kõnelesid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe.
Hiina nädalal kõnelesid riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe. Autor/allikas: Tartu ülikool

Äsja lõppenud Hiina nädal Tartus õpetas linlastele, kuidas hiinlastega äri teha. Üheksapäevase üritusesarja tippsündmusteks olid parlamendi väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja Hiina Rahvavabariigi suursaadiku Qu Zhe’i avalikud loengud. 

Loenguid konspekteerinud Euroopa õiguse õppekaval tudeeriv Malle Alaru ning inglise keelt ja kirjandust õppiva Kristo Tamm tõdesid, et Mihkelsoni loengust pakkus neile enim huvi vaade Euroopa-Hiina suhetele ning Ameerika Ühendriikide suhtlus pärast Donald Trumpi presidendiks saamist. Hiina suursaadik keskendus “Uue siididee” ehk OBOR-i (“One Belt, One Road”) initsiatiivile. 

Arvestades Hiina pikka ajalugu, ei ole riigi jõulisem positsioneerimine maailmaareenil Marko Mihkelsoni sõnul mitte midagi üllatavat. Minevikust teame aegu kui Hiina on olnud juhtriigiks nii majanduse kui ka innovatsiooni alal. Tänapäeval on toimumas kõigest Hiina loomuliku potentsiaali väljendumine. 

Samas peab Mihkelson, liiga dramaatiliseks rääkida Ühendriikide ja Euroopa “kuldajastu“ lõpust. Kahe regiooni suhtelise mõjuvõimu vähenemine on Hiina esiletõusu taustal lihtsalt paratamatu. 

Mihkelson peatus pikemalt kahe regiooni kaubandussuhetel. 

Ta nentis, et Euroopa ja Hiina on juba praegu üksteisele väga olulisteks kaubanduspartneriteks. Hetkel on Euroopa huvikeskmes 2013. aastal alustatud investeeringute kaitse leppe läbirääkimised. Tulevikus võiks kahtlemata jõuda ka vabakaubandusleppeni – Euroopa Liit on juba sõlminud vabakaubandusleppe Lõuna-Koreaga ja selles osas peetakse läbirääkimisi ka Jaapani ja Singapuriga. Komistuskiviks tihedamate kaubandussuhete loomisel võib kujuneda aga Euroopa Liidu soov, et Hiina peaks kinni rahvusvahelistest reeglitest ja austaks inimõigusi. 

Hiina suursaadik Qu Zhe avas kõnes pikema perspektiiv Euroopa ja Hiina vahelistele suhetele. Suursaadik rõhutas Hiina valmidust koostööks, et edendada rahvusvahelist kaubandust ja välisinvesteeringuid. Kuigi maailm on 2008. aasta majanduskriisist toibunud, ei ole olukord Qu Zhe sõnul siiski kiita. 

Olukorra parandamiseks kuulutas Hiina president Xi Jinping 2013. aastal välja OBOR ehk Uues Siiditee algatuse, millest loodetakse majanduslikku kasu nii Hiinale kui ka partneritele Läänes. Kahepoolsete koostöölepingute asemel rõhutas Hiina suursaadik avatust ja mitmete riikide ühist koostööd.

Suursaadik täheldas, et Euroopast on projekti suure huviga jälgitud ja viitas varajastele edusammudele seoses OBOR-ga. Alates 2013. aastast on investeeritud 50 miljardit dollarit ja ehitamisel on kuus majanduskoridori. Euroopa huvi näitab ka see, et 14 Euroopa riiki on Aasia infrastruktuuri investeeringute panga (AIIB) asutajaliikmete seas. 

Üheks OBOR-i eesmärgiks on saavutada klapp Euroopa Komisjoni nn Junckeri plaaniga. Selle raames on toimunud tipptasemel kohtumisi ning algatatud ühisprojekte, näiteks EL-Hiina säästva linnastumise partnerlus. Lisaks on tänu Uue Siiditee algatusele kauba maismaateekond Hiinast Euroopasse muutunud 20 päeva kiiremaks kui mereteed pidi. 

Suursaadik Qu Zhe leiab, et praegu, kolm aastat peale OBOR projekti algust, on õige aeg teha vahekokkuvõtteid ja tulevikuplaane. Kuu aja pärast toimub Pekingis OBOR-iga seotud riikide foorum, et arutleda tulevikuvõimalusi, tugevamate partnerlussuhete rajamist ning õiglasemat ja paremat maailmakorraldust.

Kommenteerides neid teemasid leiab Mihkelson, et keskendudes Hiina ja Euroopa ühistele huvidele on võimalik teha koostööd mitmel alal ning jõuda ühiste arusaamadeni rahvusvahelistes reeglites.

Majanduslike huvide kaitseks on Hiina teinud Euroopa ja Ameerika Ühendriikidega ka sõjalist koostööd. Näiteks viidi 2009. aastal koos NATO vägedega läbi piraaditõrje operatsioon Adeni lahel, et hoida lahti Hiina majanduse jaoks elutähtis kaubatee. Muudes rahvusvahelistes konfliktides on Hiina osalus jäänud tagasihoidlikuks, kuid Hiina keskendumine Uuele Siiditeele võib kaasa tuua huvide ühtimise ka muudes piirkondades ja valdkondades.

Peatudes Ameerika Ühendriikide ja Hiina omavahelistel suhetel leidis Mihkelson, et enne 2008. aasta finantskriisi polnud suhted Hiinaga Ühendriikide jaoks esmatähtsad. Tänaseks on olukord muutunud. 

Ka Trumpi valimiskampaanias osutati suurele kaubandusdefitsiidile ja töökohtade liikumisele Hiina. Samas hellitas Mihkelson lootust, et Trumpi valimisteaegsed hoiakud ja käitumine on muutumas. Hiina ja Ühendriigid on teineteisele elulise tähtsusega ning omavaheline konflikt oleks mõlemale kahjulik. Ta leidis, et Trump on hakanud mõistma, et aastakümnete jooksul loodud suhted erinevate partneritega on liiga palju väärt, et neid ära rikkuda, eriti veel kui Ühendriigid soovivad jätkata majanduslikult ja sõjaliselt olulist positsiooni Ida-Aasias.

Paratamatult tekitab aga protektsionismi kalduva Trupmi valimine Ühendriikide presidendiks küsimusi. 

Kas Hiina võiks Ühendriikide juhtiva rolli üle võtta? Mihkelsoni sõnul on selline stsenaarium lähitulevikus ebatõenäoline, sest Hiinal puudub momendil soov seda teha. Tema sõnul vajavad hiinlased vähemalt pool sajandit aega, kuni nende areng jõuaks punkti, kus oleks lahendatud suuremad sotsiaalsed ja siseriiklikud probleemid.

Kõneldes Eesti ja Hiina omavahelistest suhetest, peatusid nii Mihkelson kui ka Qu Zhe pikemalt suhete potentsiaalil, leides, et mõlemal on suur soov teise poolega koostööd teha. 

Hiina Rahvavabariigi suursaadik Eestis tõi näidetena edukast koostööst Omniva ja Hiina suurima erakullerfirma S.F. Expressi ühistegevuse ning Hiina pankade osaluse Eesti Energia projekti rahastamisel Jordaanias. Marko Mihkelsoni sõnul on Eestil oluline tajuda Hiina rolli tänapäeva maailmas ning näha sellest tulenevaid rohkeid võimalusi. Tema sõnul teeb ka Riigikogu väliskomisjon selle nimel tööd. Näiteks on välja töötatud ja avaldatud raport “Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025”. Riigikogu väliskomisjoni järgmine visiit Hiinasse leiab aset käesoleva aasta mais.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.