100 sekundi video: milline on hea õpetamine? ({{commentsTotal}})

Kas on olemas üldiseid hea õpetamise põhimõtteid, mida kõik õpetajad rakendada võiksid, küsib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvihariduse lektor Külli Salumäe.

Levinud ütluse kohaselt leidub igale inimesele, kes õppida soovib, kindlasti ka õpetaja. Tõsi ta ilmselt on, aga iga õpetaja ei suuda õppijat parimal moel toetada. Erandiks ei ole ka kõrgkoolide õppejõud.

Kõrgkoolipedagoogikas on kasutusel loendamatu hulk erinevaid õpetamisviise, mida värvikad professorid kasutavad ja kombineerivad oma õpetamisstilist lähtuvalt. On siis üldse võimalik sõnastada mingisuguseid üldiseid hea õpetamise põhimõtteid, mille kõik õppejõud võiksid endale sihiks seada?

Üheks tänapäeval üldisemalt tunnustamist leidnud hea õpetamise põhimõtteks on õpitava seostamine reaalse eluga.

Marju Lauristin on rõhutanud, et haritlane võtab vastutuse ühiskonna põhiväärtuste püsimajäämise eest. Mõistes maailma asju paremini ja ühiskonna probleeme sügavamalt, kui üldiselt tunnetatakse, jagab hea õppejõud teadmisi, mille rakendamiseks on ühiskonnas vajadused ja võimalused. Ainealastele teadmistele lisaks pakub ta tuge kriitilise mõtlemisvõime ja mugavaid mudeleid eirava mõtlemise omandamisel ning kindlasti ka teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamisel.

Hea õpetamine toetab õppijat selliselt, et lõpetades on ta tööeluks valmis ja soovib panustada ühiskonda.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.