100 sekundi video: milline on hea õpetamine? ({{commentsTotal}})

Kas on olemas üldiseid hea õpetamise põhimõtteid, mida kõik õpetajad rakendada võiksid, küsib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia huvihariduse lektor Külli Salumäe.

Levinud ütluse kohaselt leidub igale inimesele, kes õppida soovib, kindlasti ka õpetaja. Tõsi ta ilmselt on, aga iga õpetaja ei suuda õppijat parimal moel toetada. Erandiks ei ole ka kõrgkoolide õppejõud.

Kõrgkoolipedagoogikas on kasutusel loendamatu hulk erinevaid õpetamisviise, mida värvikad professorid kasutavad ja kombineerivad oma õpetamisstilist lähtuvalt. On siis üldse võimalik sõnastada mingisuguseid üldiseid hea õpetamise põhimõtteid, mille kõik õppejõud võiksid endale sihiks seada?

Üheks tänapäeval üldisemalt tunnustamist leidnud hea õpetamise põhimõtteks on õpitava seostamine reaalse eluga.

Marju Lauristin on rõhutanud, et haritlane võtab vastutuse ühiskonna põhiväärtuste püsimajäämise eest. Mõistes maailma asju paremini ja ühiskonna probleeme sügavamalt, kui üldiselt tunnetatakse, jagab hea õppejõud teadmisi, mille rakendamiseks on ühiskonnas vajadused ja võimalused. Ainealastele teadmistele lisaks pakub ta tuge kriitilise mõtlemisvõime ja mugavaid mudeleid eirava mõtlemise omandamisel ning kindlasti ka teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamisel.

Hea õpetamine toetab õppijat selliselt, et lõpetades on ta tööeluks valmis ja soovib panustada ühiskonda.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.