Vähkkasvajaga laste haigus ja keemiaravi mõjutab tervet peret ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Aurimas Mikalauskas/Creative Commons

Kas vähkkasvaja ravi mõjutab haigestunud laste käitumist ja psüühikat? Kuidas see väljendub? Mis neid muutusi põhjustab? Need olid küsimused, mis kerkisid Kris Marii Jaansonil, kui ühel tema kolmest nooremast õest diagnoositi vähkkasvaja ja toona alla aastasel lapsel tuli läbi teha pikk keemiaravi. Ravi jooksul ja pärast ravi täheldas Kris Marii õe käitumises aspekte, mis teiste selle pere laste puhul silma ei olnud hakanud.

Uurimistöö jaoks valis ta lapsed, kes olid saanud diagnoosiks lümfoblastse leukeemia, mis on verevähi üks vormidest. See on enim levinud kasvajaline haigus lastel kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Haiguse peamine raviviis on keemiaravi, mida haige laps saab 2,5 aastat. Järgneb ravijärgne kontroll, mis kestab mitmeid aastaid. Ravi ajal ja pärast seda täheldatakse tihti laste käitumises ja psüühikas muutusi.

Uurimistöö käigus tegi autor anonüümse veebipõhise küsitluse, mida vahendas Facebooki suletud grupis. See oli mõeldud lapsevanemale, kelle laps on viimase kümne aasta jooksul põdenud lümfoblastset leukeemiat.

Kuna tegu on väga isikliku teemaga, ei olnud vastajate leidmine kerge. Vastuseid tuli 16 lapse kohta, mis moodustab ligikaudu viiendiku sihtgrupist.

Lapse haigus mõjutab tervet peret

Haiguste ja ravi mõju on reeglina väga individuaalne ja uurimistöö küsimustikule vastuse andnute hulk väike, seetõttu ei võimalda töö teha suuremaid üldistusi.

Siiski võib vanemate vastuste põhjal öelda, et suuremas pildis ei mõjuta kemoteraapia laste käitumist ja muutusi psüühikas. Peamiseks põhjuseks võib olla lisana saadav hormoonravi ja haiguslik seisund ise.

„Urimistöö öö käigus õppisin palju just ägeda lümfoblastse leukeemia kohta ning seda, et psüühika ja käitumise kohta tehtud uuringutes on väga raske saada kindlaid tulemusi,“ kommenteeris Kris Marii oma uurimistööd.

Uurimistöö avab valdkonnas olulisi aspekte, mida peaks edasi uurima. Küsimusele, millise aspekti valiks tema kui tulevane arst edasiseks uurimiseks, vastas Kris Marii, et uuriks vähkkasvajalise haiguse mõju tervele perele, sest haigusest teadasaamine ja kogu aeg haige lapse kõrval olemine, avaldab lisaks lapsele suurt mõju ka ülejäänud pereliikmetele.

Parksepa keskkoolis tehtud õpilasuurimust „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele viimase 10 aasta jooksul Eestis“ juhendasid Heidi Kukk ja arst-õppejõud Sirje Mikkel.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: