Vähkkasvajaga laste haigus ja keemiaravi mõjutab tervet peret ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Aurimas Mikalauskas/Creative Commons

Kas vähkkasvaja ravi mõjutab haigestunud laste käitumist ja psüühikat? Kuidas see väljendub? Mis neid muutusi põhjustab? Need olid küsimused, mis kerkisid Kris Marii Jaansonil, kui ühel tema kolmest nooremast õest diagnoositi vähkkasvaja ja toona alla aastasel lapsel tuli läbi teha pikk keemiaravi. Ravi jooksul ja pärast ravi täheldas Kris Marii õe käitumises aspekte, mis teiste selle pere laste puhul silma ei olnud hakanud.

Uurimistöö jaoks valis ta lapsed, kes olid saanud diagnoosiks lümfoblastse leukeemia, mis on verevähi üks vormidest. See on enim levinud kasvajaline haigus lastel kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Haiguse peamine raviviis on keemiaravi, mida haige laps saab 2,5 aastat. Järgneb ravijärgne kontroll, mis kestab mitmeid aastaid. Ravi ajal ja pärast seda täheldatakse tihti laste käitumises ja psüühikas muutusi.

Uurimistöö käigus tegi autor anonüümse veebipõhise küsitluse, mida vahendas Facebooki suletud grupis. See oli mõeldud lapsevanemale, kelle laps on viimase kümne aasta jooksul põdenud lümfoblastset leukeemiat.

Kuna tegu on väga isikliku teemaga, ei olnud vastajate leidmine kerge. Vastuseid tuli 16 lapse kohta, mis moodustab ligikaudu viiendiku sihtgrupist.

Lapse haigus mõjutab tervet peret

Haiguste ja ravi mõju on reeglina väga individuaalne ja uurimistöö küsimustikule vastuse andnute hulk väike, seetõttu ei võimalda töö teha suuremaid üldistusi.

Siiski võib vanemate vastuste põhjal öelda, et suuremas pildis ei mõjuta kemoteraapia laste käitumist ja muutusi psüühikas. Peamiseks põhjuseks võib olla lisana saadav hormoonravi ja haiguslik seisund ise.

„Urimistöö öö käigus õppisin palju just ägeda lümfoblastse leukeemia kohta ning seda, et psüühika ja käitumise kohta tehtud uuringutes on väga raske saada kindlaid tulemusi,“ kommenteeris Kris Marii oma uurimistööd.

Uurimistöö avab valdkonnas olulisi aspekte, mida peaks edasi uurima. Küsimusele, millise aspekti valiks tema kui tulevane arst edasiseks uurimiseks, vastas Kris Marii, et uuriks vähkkasvajalise haiguse mõju tervele perele, sest haigusest teadasaamine ja kogu aeg haige lapse kõrval olemine, avaldab lisaks lapsele suurt mõju ka ülejäänud pereliikmetele.

Parksepa keskkoolis tehtud õpilasuurimust „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele viimase 10 aasta jooksul Eestis“ juhendasid Heidi Kukk ja arst-õppejõud Sirje Mikkel.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.