Vähkkasvajaga laste haigus ja keemiaravi mõjutab tervet peret ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Aurimas Mikalauskas/Creative Commons

Kas vähkkasvaja ravi mõjutab haigestunud laste käitumist ja psüühikat? Kuidas see väljendub? Mis neid muutusi põhjustab? Need olid küsimused, mis kerkisid Kris Marii Jaansonil, kui ühel tema kolmest nooremast õest diagnoositi vähkkasvaja ja toona alla aastasel lapsel tuli läbi teha pikk keemiaravi. Ravi jooksul ja pärast ravi täheldas Kris Marii õe käitumises aspekte, mis teiste selle pere laste puhul silma ei olnud hakanud.

Uurimistöö jaoks valis ta lapsed, kes olid saanud diagnoosiks lümfoblastse leukeemia, mis on verevähi üks vormidest. See on enim levinud kasvajaline haigus lastel kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Haiguse peamine raviviis on keemiaravi, mida haige laps saab 2,5 aastat. Järgneb ravijärgne kontroll, mis kestab mitmeid aastaid. Ravi ajal ja pärast seda täheldatakse tihti laste käitumises ja psüühikas muutusi.

Uurimistöö käigus tegi autor anonüümse veebipõhise küsitluse, mida vahendas Facebooki suletud grupis. See oli mõeldud lapsevanemale, kelle laps on viimase kümne aasta jooksul põdenud lümfoblastset leukeemiat.

Kuna tegu on väga isikliku teemaga, ei olnud vastajate leidmine kerge. Vastuseid tuli 16 lapse kohta, mis moodustab ligikaudu viiendiku sihtgrupist.

Lapse haigus mõjutab tervet peret

Haiguste ja ravi mõju on reeglina väga individuaalne ja uurimistöö küsimustikule vastuse andnute hulk väike, seetõttu ei võimalda töö teha suuremaid üldistusi.

Siiski võib vanemate vastuste põhjal öelda, et suuremas pildis ei mõjuta kemoteraapia laste käitumist ja muutusi psüühikas. Peamiseks põhjuseks võib olla lisana saadav hormoonravi ja haiguslik seisund ise.

„Urimistöö öö käigus õppisin palju just ägeda lümfoblastse leukeemia kohta ning seda, et psüühika ja käitumise kohta tehtud uuringutes on väga raske saada kindlaid tulemusi,“ kommenteeris Kris Marii oma uurimistööd.

Uurimistöö avab valdkonnas olulisi aspekte, mida peaks edasi uurima. Küsimusele, millise aspekti valiks tema kui tulevane arst edasiseks uurimiseks, vastas Kris Marii, et uuriks vähkkasvajalise haiguse mõju tervele perele, sest haigusest teadasaamine ja kogu aeg haige lapse kõrval olemine, avaldab lisaks lapsele suurt mõju ka ülejäänud pereliikmetele.

Parksepa keskkoolis tehtud õpilasuurimust „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele viimase 10 aasta jooksul Eestis“ juhendasid Heidi Kukk ja arst-õppejõud Sirje Mikkel.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: