Vähkkasvajaga laste haigus ja keemiaravi mõjutab tervet peret ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Aurimas Mikalauskas/Creative Commons

Kas vähkkasvaja ravi mõjutab haigestunud laste käitumist ja psüühikat? Kuidas see väljendub? Mis neid muutusi põhjustab? Need olid küsimused, mis kerkisid Kris Marii Jaansonil, kui ühel tema kolmest nooremast õest diagnoositi vähkkasvaja ja toona alla aastasel lapsel tuli läbi teha pikk keemiaravi. Ravi jooksul ja pärast ravi täheldas Kris Marii õe käitumises aspekte, mis teiste selle pere laste puhul silma ei olnud hakanud.

Uurimistöö jaoks valis ta lapsed, kes olid saanud diagnoosiks lümfoblastse leukeemia, mis on verevähi üks vormidest. See on enim levinud kasvajaline haigus lastel kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis.

Haiguse peamine raviviis on keemiaravi, mida haige laps saab 2,5 aastat. Järgneb ravijärgne kontroll, mis kestab mitmeid aastaid. Ravi ajal ja pärast seda täheldatakse tihti laste käitumises ja psüühikas muutusi.

Uurimistöö käigus tegi autor anonüümse veebipõhise küsitluse, mida vahendas Facebooki suletud grupis. See oli mõeldud lapsevanemale, kelle laps on viimase kümne aasta jooksul põdenud lümfoblastset leukeemiat.

Kuna tegu on väga isikliku teemaga, ei olnud vastajate leidmine kerge. Vastuseid tuli 16 lapse kohta, mis moodustab ligikaudu viiendiku sihtgrupist.

Lapse haigus mõjutab tervet peret

Haiguste ja ravi mõju on reeglina väga individuaalne ja uurimistöö küsimustikule vastuse andnute hulk väike, seetõttu ei võimalda töö teha suuremaid üldistusi.

Siiski võib vanemate vastuste põhjal öelda, et suuremas pildis ei mõjuta kemoteraapia laste käitumist ja muutusi psüühikas. Peamiseks põhjuseks võib olla lisana saadav hormoonravi ja haiguslik seisund ise.

„Urimistöö öö käigus õppisin palju just ägeda lümfoblastse leukeemia kohta ning seda, et psüühika ja käitumise kohta tehtud uuringutes on väga raske saada kindlaid tulemusi,“ kommenteeris Kris Marii oma uurimistööd.

Uurimistöö avab valdkonnas olulisi aspekte, mida peaks edasi uurima. Küsimusele, millise aspekti valiks tema kui tulevane arst edasiseks uurimiseks, vastas Kris Marii, et uuriks vähkkasvajalise haiguse mõju tervele perele, sest haigusest teadasaamine ja kogu aeg haige lapse kõrval olemine, avaldab lisaks lapsele suurt mõju ka ülejäänud pereliikmetele.

Parksepa keskkoolis tehtud õpilasuurimust „Ägeda lümfoblastse leukeemia ja selle ravi mõju laste psüühikale ja käitumisele viimase 10 aasta jooksul Eestis“ juhendasid Heidi Kukk ja arst-õppejõud Sirje Mikkel.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.